Mulgimaal käinud Setomaa Valdade Liidu esindajad leidsid, et mulgid on umbes samas seisus nagu setud kymme aastat tagasi.
Mulgi kultuuri eestvedaja, Halliste vallavanem Andres Rõigas tõdes, et mulkidel on setudelt palju õppida ja hakkamisest neil puudust ei tule.
Eeskuju on nakkav
«Setud on väga hästi organiseerunud ja traditsioonid on neil juba ysna tugevad,» kõneles Rõigas. «Mulkidega sarnanevad nad aga selles mõttes, et on jagunenud mitme maakonna vahel. Mulgid on praegu siiski märgatavalt rohkem killustunud.»
Kohtumisel nenditi, et asjad on hakanud liikuma ka Mulgimaal. Setusid yhendava valdade liidu kultuurinõunikule Aare Hõrnale tuli yllatusena, et Mulgi kultuurist on kyllaltki palju säilinud.
«Keel kyll aktiivses kasutuses pole, aga see-eest on alles palju muud: torupillimäng, rahvustoidud, tekstiil ja käsitöö,» lausus Hõrn. «Mulle avaldas muljet ka Mulgi kuubede kandmine!»
Hõrn nentis, et kuigi mulgid on organiseerumas, on nad ometi samas staadiumis kui setud kymmekonna aasta eest.
«See olukord on meile tuttav,» rääkis ta. «Oleme samuti mitmes maakonnas laiali ning yhistele seisukohtadele ja arusaamadele jõudmiseks läks meil neli-viis aastat. Mul oleks väga hea meel, kui mulgid meile järele jõuaksid.»
«Mulgimaa ymber on viimasel ajal kõva kisa käinud ja mehed jalutavad Mulgi kuubedes uhkelt ringi, aga tegelikult pole meil yhist piirkonda tutvustavat kaartigi,» ytles Rõigas. «Mulgid on ikka armastanud asju omaette ajada ja yhiseid ettevõtmisi pole alati kerge ellu viia.»
Vallavanem selgitas, et Mulgimaa ei tõuse praegu siiski millegi poolest esile ning paljude seas on ikkagi kinnistunud väärarusaam, nagu oleks Mulgimaa pealinn Viljandi.
«Mulgimaa piirid tuleks viitadega tähistada, see võiks yks esimesi ylesandeid olla,» leidis Rõigas.
Yhine siht
Sama meelt oli Aare Hõrn. «Me sõitsime siin kaks päeva ringi ja kui poleks olnud head teejuhti, polekski me teada saanud, millal oleme Mulgimaal ja millal mitte,» lausus ta.
Kultuuri säilitamiseks ja elushoidmiseks on vaja järjepidevat tegevust. Setude hinnangul võiks seda siin kandis edukalt teha Mulgi Kultuuri Instituudi kaudu ning nad veendusid, et tahtmise taha asi seisma ei jääks.
«Organiseerumine on siiski esmatähtis,» toonitas Hõrn. «Meie igatahes oleme koostööks valmis. Piirkonnad, kus pärimuskultuur on säilinud, peavadki omavahel suhtlema ja yksteist aitama.»
Hõrn tõi näiteks riikliku programmi «Lõuna-Eesti keel ja kultuur», millele on rohkem raha lubatud, ent ometi pole otsustajad selles osas veel tegudeni jõudnud. Yhiselt oleks oma seisukohti parem selgitada.
Arvamus
Alli Laande,
Mulgi Kultuuri Instituudi juht
Eripäraseid kultuure on yhiselt kergem hoida. Seni on Mulgi kultuur suurematest riiklikest rahajagamistest kahjuks ilma jäänud. Setude kogukonnalt on õppida, kuidas nad ajavad asju oma kogukonnas ning kuidas suhtlevad Riigikogu ja valitsusega. Ma leian siiski, et Mulgimaal on viimasel ajal asjad arenenud ysna kiiresti.