Jõgevamaa rahvas räägib, et Pikknurme-lähedasse Madise rappa marjule minejat ootavad rängad õnnetused. Põhjuseks arvatakse turbas puhkavate kunagise rabakyla elanike rahu häirimine, kirjutas Tartu Postimehes Martin Pau .
Jõgeva ymbruse kihelkonnad tunnevad mitmeid jutte inimkätega loodud ehitiste maasse vajumisest. Ilmselt kurioosseim neist on Äksi endise kiriku kadumise lugu. Kirik lebavat Saadjärve põhjas. Pyhakoja järveminek syndinud, arvatavasti suure kolina ja myrinaga, kui seitse venda korraga kirikusse läinud.
Roela kandis istunud pikast päevateest väsinud mees jaanilaupäeva õhtul linnamäe metsa maha ja jäänud sambla sylle tukkuma. Äkki ilmunud kusagilt väike must mehike ja kutsunud oma maa-alust linna vaatama.
Linna väraval seisnud kiri Kukelinn, kuid seal ei paistnud yhtki hingelist. Koos kylalisega keele imeheast õllest pehmeks joonud, pajatanud võõrustaja, et on Peipsi sorts. Kukelinna lasknud ta maapõhja kättemaksuks, sest linnavanem keeldunud talle naiseks andmast oma ilusat tytart Ainot.
«Kas see linn kunagi ka maa peale tagasi kerkib?» pärinud teekäija. «Seda saab teada järgmine mees, kes julgeb jaaniõhtul linnamäel magada,» vastanud sorts.
Kui teekäija unest virgunud, olnud tema kõrval maas õllekapp, tilgake õlutki veel põhjas. Muidu julge mees põgenenud tagasi vaatamata.
Kalana kyla juures olla linnamäe all rohkelt kunagise jõuka rahva elamuid. Punnispõsine linnarahvas läinud aga hirmus upsakaks ega lasknud lõpuks talumehi linnaväravast sissegi – neil olla vänge sõnnikuhais kyljes.
Kohe värava juures pidid talumehed oma põllusaadused ja kariloomad ylesostjaile loovutama, aga linnaväravaist kaugemale ei saanud. Kõik see vihastanud maaema ning yhel piksesel pimedal augustipäeval avanud ta oma põue ning tõmmanud ennasttäis linna enda ryppe.
Linnaga koos vajunud maa alla ka suur rahakelder, mida maaema vaimud valvama pannud. Vahel pimedal augustiõhtul nähtud linnamäe juures rahatuld, aga pole kuulda, et keegi oleks varandusest midagi kätte saanud.
Pahad ja kurjad inimesed elanud ka teisel pool Tartut, praeguse Mäksa valla maal Lingutusmäena tuntud linnamäel. Karistuseks vajunud seegi linn koos elanikega maa alla. Et linnaelanikke mitte häirida, ei tohtivat seda paika põllumaaks pruukida. Keelu rikkumise korral kostvat mäe seest kume hääl: «Ära aja puru silma!»
Pikknurme kandi inimesed, nii Umbusist, Ruupalt kui Kunila kylast, läinud aga ennevanasti oma jultumuses nii kaugele, et vilistanud yhekorraga nii mõisniku töistele kui Kursi pastori moraalsetele käskudele. Karistuse kartuses põgenesid paganad elama rappa.
Papi pandud needuse tõttu vajunud aga rabarahva väikesepoolsed elamud ööl vastu seitsmemagajapäeva koos emade, isade ja lastega hääletult pehmesse turbasse. Yhest vähem vajunud majast on tänaseni näha katus.
Elumaja või kuur
Umbusi rabas turvast kaevandava firma juhataja väidab kyll tegu olevat eestiaegsete turbakuuridega, mida ymbruskonna talumehed kasutanud turbapätside vahelaona. Neil ehitistel polevat kunagi seinu olnudki, rajatud teised taladest alates otse maa peale.
Mine tea, äkki ongi mehel õigus, sest sookailudega kaetud metsaalune majavarede ymber on kahtlaselt lohklik ja myhklik, justkui oleks seda kunagi kõvasti kaevatud.