11. kooljakuud kell 14.00 – 18.00 kutsub Altja kõrts koos Looduskaitsekeskusega kõiki huvilisi mardipäeva pidama.
Pärimuseuurija Taive Särg tutvustab mardipäeva juurde kuulunud pärimust: mardisantide kombestikku ja laule. Lahemaa Rahvamuusikud mängivad mõnusalt maha korraliku mardipulma koos kõigi vajalike asjaosalistega. Lapuliste rollis pidavat näha saama kõiki, kes sel päeval Altja kõrtsist läbi juhtuvad astuma!
Taive Särg: ”Mitmete sygistalviste pyhadega seondub Eestis eelkõige sanditamiskomme ja sandi(tamis)laulud. Pikk laulusari saatis just mardi- ja kadrisante, kelle kombed olid rahvaluule kogumise ajal veel täies elujõus. Mardilaule on meie kalendripyhade lauludest säilinud kõige arvukamalt: see näitab omaaegse kombe tähtsust ning pysivust.
Mardisandid on maskeerunud inimeste ryhm, kes käib mööda kyla perest peresse ja suhtleb pererahvaga peamiselt lauldes. Kummalised kylalised õnnistavad talusid ja soovivad majapidamise edenemist tulevaks aastaks. Vastutasuks aga korjavad nad ande, mida võiks pidada kingituseks oma kyla esindajatele ning talu jõukuse tõestuseks. Kes on sanditajad? Kust nad tulevad? Keda kujutavad nende rõivad – kord karvased ja koledad, kord valged ja imelised?
Sanditamiskombestik oli seotud yhe ajatsykli lõppemisega – möödas oli looduse kasv, viljakas aeg ja saagikoristus, ning algas närtsimine, kuivamine, mis viitab aastavahetuse lähenemisele. Sanditamiskomme, maskeerimine ja karnevalid on kuulunud paljudel rahvastel erinevate sygistalviste pyhade ning aastavahetuse juurde.
Aastavahetust peeti muistsete uskumuste järgi ajaks, mil kogu vana maailmakorraldus – ruum, aeg ning seda piiritlevad reeglid – hävib ning tekkib uus. Seetõttu peeti ka võimalikuks, et kahe kehtiva maailmakorra vahele jääb korratuse aeg, mil hajuvad piirid siinpooluse ja teispoolsuse vahel. Võib-olla olid taolised uskumused ka vanadel eestlastel?”
Taive Särg töötab Eesti Kirjandusmuuseumis etnomusikoloogia osakonnas vanemteadurina, uurides eelkõige eesti rahvaviise. Lahemaa loengu jaoks valis ta Eesti Rahvaluule Arhiivist materjali eelkõige siinsete mardilaulude kohta.
Lahemaa Rahvamuusikud on vaid neli aastat nooremad kui Lahemaa Rahvuspark ja selle aja jooksul vast endast ymbruskonnas ka mingi jälje jätnud. Ansambel on syndinud Veljo Tormise algatusel, taastamaks Lahemaa rahvamuusika tavasid. Hetkel on ansamblis kolmkymmend seitse hinge kuuest omavalitsusest, Loksalt Rakvereni ja Tallinnastki tullakse jõudumööda proovidesse. Kahe sõnaga õeldes - mõnus kamp.
Pilet 25 krooni, lastele ja koolilastele tasuta
Lähem teave tel. 533 27893, 32 95 555
Maavalla Koda