[text]
Täna on

Lammas kodustati Lähis-Idas umbes 10 000 aastat tagasi ja sealt levis lambapidamine Põhja-Euroopasse 4000 aastat hiljem. Seni arvati, et lammas jõudis Põhja-Euroopasse piki Atlandi rannikut ja Doonau jõe orgu. Nyyd aga väidab Soome teadlane Miika Tapio oma doktoritöö teesides, et lammas saabus Põhja-Euroopasse ka yle Venemaa, Volga keskjooksu aladelt, vahendas Roheline Värav.

Miika Tapio kaitseb doktorikraadi populatsioonigeneetika alal. Ta kasutas molekulmarkereid uurides Põhjala, Venemaa ja Balti riikide lambapopulatsioone ning võrdleis nende mitokondrilist DNA-d Euraasia eri lambatõugude omaga. Ta analyysis 37 Põhja-Euroopa lambatõugu, kelle kõrval olid võrdluseks Balkani, Kaukaasia ja Kesk-Aasia tõud.

Uurimine näitas, et tõugudevahelised erinevused olid selgelt suuremad, kui Euroopa lambail enamasti. “Näiteks on Soome lammas ja Romanovi lammas väga erinevad, kuigi nad peaks olema sugulased” selgitab Tapio.

Põhja-Euroopa põlistõud erinevad “multinatsionaalseist” lambatõugudest mitmel viisil, moodustades nõnda tähtsa geenivaramu. Tapio kinnitusel on väga oluline säilitada põlistõuge kultuurtõugudega segamatult ka tulevikus. Põhja-Euroopa põlistõud on muutunud väga haruldaseks, sest põllumajanduslik suurtootmine soosib igati hajamaiseid tõuge.

“Paljude põlistõugude, näiteks Soome halli lamba, arvukus on ohtlikult langenud.” hoiatab Tapio: “Esimene meede nende kaitseks peaks olema loomade arvukuse seiramine ja põlistõugu lammaste registreerimine vältimaks nende segunemist kultuurtõugudega.”

Tapio sõnul on eriti olulised 19 tõugu, neist seitse on ohustatud tõud: Eesti Ruhnu lammas, Soome hall lammas, Norra vanaspaeli lammas, Norra hall Trönderi lammas, Venemaa Viena lammas, Rootsi Dala karuslammas ja Rootsi Roslagi lammas.

Miika Tapio doktoritöö tuleb kaitsmisele Oulu Ylikoolis homme. Oponent on dr. Michael W. Bruford Cardiffi Bioteaduste koolist, juhendaja professor Outi Savolainen Oulu Ylikoolist.


Roheline Värav - Alpfa Galileo