Siret Mägi
«Vanu häid mardipäeva kombeid tuleks ikka elus hoida. Mardisandid on ju alati uued ja laulavad ikka sellest ajast, milles nad ise parasjagu elavad,» ytleb Viljandi Kultuuriakadeemia pärimuskultuuri õppejõud Ene Lukka-Jegikjan.
«Mardiks jooksmine on eestlastel täiesti haruldane komme. Tänapäevani on see säilinud veel vaid mõnel yksikul maal – peale Eesti Hollandis ja Ameerika Yhendriikides. Ameerikasse viisid sanditamise kombe sakslased, aga Saksamaal on see komme praeguseks juba unustatud,» räägib õppejõud.
Eestlaste mardikombestik on sajanditega kyll muutunud, kuid näiteks viimase 15 aasta jooksul väga vähe. «15 aasta taguse ajaga võrreldes on juurde tulnud valmis maskid, mida kauplustest osta saab. 10–15 aastat tagasi neid ei olnud, siis valmistati kõik maskid ise. Kuid mardisandi põhiolemus pole muutunud. Ta on endiselt selline suur, must ja karvane. Nii et väga värviliseks ei tasuks end mardipäeval maskeerida. Samas pole mart mitte hirmutav nagu halloweeni-tegelased, vaid suur ja heatahtlik. Kui ikka mart tantsib, siis maja väriseb,» pajatab Lukka-Jegikjan. Mardijooksmist võib tema sõnul võtta kui yht oma identiteedi muutmise võimalust.
«Samuti annab mardipäev võimaluse öelda välja midagi, mida muidu ehk ei julgeks. Näiteks tööandjalt palka juurde kysida. Või tantsu vihtuda neil, kes seda muidu kunagi teiste inimeste ees teha ei julgeks. Aga palka tuleks juurde kysida ikka kombestikku arvestades koos teretamise, tänamise ja pärastise õnnesoovimisega,» õpetab Lukka-Jegikjan. «Mardipäeva kombestiku kõige ilusam osa on aga minu meelest olnud ikka õnnistamine ja õnnesoovimine. Kellele meist siis õnn ära ei kuluks ja miks mitte neid rahvakalendri tähtpäevi selleks ära kasutada?!»
Kuidas end mardiks teha?
Tavapäraselt olid mardisantidel seljas mustad või muud tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed; tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või millega sai täiendada kostyymi; samuti vatti ja riideribasid. Mask oli enamasti mõeldud näo varjamiseks ning seetõttu rohmakas ja kole. Oluline oli varjata nägu ja end täiesti tundmatuks muuta.
Tänapäeval maskeerutakse poe- või omavalmistatud maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks, keda on mõne tunnusliku joone abil lihtne jäljendada. Yha sagedamini piisab näo värvimisest, et mardiks minna.
Peale laulmise ja pillimängu oli kombeks käratseda ja lärmata, kolistada, kellasid helistada, esemeid kokku taguda. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks.
Marditavade juurde kuulub veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ylespoole hyppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Martidel ja kadridel olid alati kaasas vitsad, millega pererahvale löödi tervist, samuti nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tydrukuid, kellel oli vähe käsitööd ette näidata, ninakaid jne.
Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Viimaste puhul oli lauluoskus ja sõnaosavus hinnatav ja vajalik omadus. Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa. Kuid ka sellise pere liikmeil oli vabadus käituda oma väikese rolli kohaselt. Kampa võis kuuluda paarkymmend inimest.
Mardiperes olid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla mitmesuguseid ametimehi, samuti loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. Mardikombestikku kuulub eeskätt mardi(ka kadri)karu, kuid ka mardihobune, mardisokk (sama maski kasutati aastavahetusel), mardilammas ja mardikurg. Läänemaal ja Saaremaal on paiguti käinud ringi ka mardihani.
Miks mängiti loomi? Seletusi on sellelegi tavale palju, alates sellest, et surnute hinged liikusid ringi mitmesuguste loomade ja lindudena, et osa neist kujutas endast kunagisi loodusjõude ja -haldjaid, viljakushaldjaid, ka pimeduse deemonlikke esindajaid.
Tänapäeval võib riietuda veel mooramaameheks või neegriks. Tänuväärseks maskeerimisvõimaluseks ja rollijooniseks on korstnapyhkija, rätsep, kingsepp, meremees, arst, sõdur ja sõjapealik, kuid hiljem ka raamatute ja filmide kangelased, nagu Pipi Pikksukk, Tarzan ja paljud teised.
Allikas: Eesti Rahvaluule Arhiiv
Mardipäeva ilm ytleb, mis suvi tuleb
Ilma ennustati mardipäeval nii talveks, kevadeks kui ka tulevaks suveks.
Vaadati, et kui mitu nädalat pärast mardipäeva maa veel paljas oli, siis nii mitu nädalat sai ta pärast paastumaarjapäeva ka lume all olema. Ikka öeldi, et kui mardipäeval on lumi maas, siis on lihavõttel lumi katusel, ja mardipäevane paljas maa pidi jyripäevaks head saaniteed ennustama. Mardipäeva lumesadu seevastu lubas suveks palju vihmast aega.
Mardipäevasest selgest ilmas jälle võis järeldada lumevaest talve, ja vastupidi – udu tõotas kylma ja sygava talve tulekut.
Aga mardipäeval selgest taevast helendav kuu oli paljudele tydrukutele kindel lubadus, et sel talvel enamik veel vallalisi meheleminekueas neide ikka kindlasti tanu alla saab.
Mardipäeval olgu liha laual!
Mardipäeva toidulaud on tavalisest rikkalikum, eriti lihatoitude poolest. Vana kombe järgi hakati sea kehaosadest toite valmistama alates mardipäevast. Mardipäevaks tapeti ka kukki ja kanu. Mardihane söömise komme on eesti peredesse jõudnud suhteliselt hiljem.
Vanad mardipäevatoidud on olnud seapeaga keedetud kaalikad ja kartulid, tangu- ja jahuvorstid – nn mardimaugud, verikäkid, verileib, suitsulambaliha. Tehti õlut ning keedeti ka kapsa-, herne- või kartulisuppi.
Mardipäev lõpetab hingedeaja
Mardipäeva, 10. novembrit, on peetud mihklipäeval alanud hingedeaja lõpu tähiseks. Arvatakse ka, et mardipäev langeb yhte eestlaste ennemuistse aastavahetusega. Alles kristliku kiriku kaudu sai mardipäev oma praeguse nimetuse Pyha Martinuse (Toursi piiskop, kes suri 11.11.397) järgi. Temalt on saanud nime usuisa Martin Luther (1483–1546) ja veel paljud Mardid, Martinid ja Martinused läbi ajaloo.
Teiste rahvastega võrreldes on eestlaste mardipäev eriline mardisandiks käimise poolest. Oma olemuselt on mardipäev meestele ja nende viljakusele suunatud pyha. Sellele viitab ysna otseselt ka tõsiasi, et veel XX sajandi alguses olid mardilaupäevasteks sanditajateks ehk teisisõnu hingesantideks eranditult mehed, hiljem yhinesid jooksuriitustega ka neiud, kes end samuti meesteks maskeerisid.
Kuigi mardipäevased tegevused olid suunatud ikka põldudele ja viljasaagi suurendamisele ning karja ja loomade eest kosteti rohkem kadripäeval, kehtis nii mardi- kui ka kadripäeval yhtmoodi uskumus, et kui mardi- või kadripäevahommikune esimene kylaline meesterahvas on, siis synnivad selle pere loomadel kõik isasjärglased, ja vastupidi. Kas see ka inimeste endi ja nende järeltulijate kohta käis, ei ole kuulda olnud.
Kuhu minna mardi- ja kadripäeval?
Töötoad ja mängud Eesti Rahva Muuseumis. Mardi- ja kadripäeva puhul on Eesti Rahva Muuseumis novembris avatud mardi- ja kadritöötoad, samuti mängitakse mardimängu «Mart käib yle maa».
Töötubades saab 24. novembrini endale maske valmistada ja mängida, samuti saab teada, missugused olid mardi- ja kadripäeva kombed vanasti ja missugused on nad tänapäeval. Vajalik eelregistreerimine telefonil 7 350 445 või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Loominguline mardimäng algab täna kell 15 ja homme kell 11. Antakse ylevaate mardipäeva kombestikust, pärimustest, regilauludest ja tempudest. Näha võib muistsete esivanemate hingede vastuvõtmise tseremooniat, mängitakse läbi sanditamine, katsutakse pererahvast, korraldatakse peast ylesytlemine, on laulu ja tantsu.
Väe- ja õnnetoojaid oodatakse osalema maskeeritult. Ka mardimängule tuleb ette registreerida: telefon on 7 350 428 või 7 350 424.
Mardipäeva laat Kodulinna Majas | 10.–12. novembrini on Tallinnas Kodulinna Majas (Gymnaasiumi 3) traditsiooniline mardipäeva «Pudi-padi laat», kus leidub kõikvõimalikku majakraami, vanavara, raamatuid jms. Kõik huvilised on oodatud vaatama-ostma kella 12–17.
Suur mardilaat Saku Suurhallis | Järgmisel neljapäeval, 16. novembril, avatakse Saku Suurhallis mardilaat, millest on kymne aasta jooksul saanud rahvakultuuri suursyndmus, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu yks olulisemaid ettevõtmisi. See on eheda rahvusliku käsitöö suurim väljapanek Eestis. See on koht, kus peale rahvusliku käsitöö ostmise ja myymise saavad ostjad meistritega suhelda ning meistrid omavahel kogemusi vahetada. Laadal tegutsevad meistrikojad ja töötoad lastele. Mitut moodi õpetust ja nõuandeid saab muuseumidelt ja käsitööd õpetavatelt koolidelt. Laadalistele pakuvad meelelahutust lauljad, tantsijad ja pillimehed Eestimaa eri paikadest. Laada yks traditsioone on Käsitööliidu aastateema tutvustamine. Tänavu on selleks triibuseelik. Saab imetleda meie rahvarõivaseeliku kauneid värve ja rytme, kududa yhistööna triibulist vaipa. Kylastajad võivad oma seelikutriibulisi fantaasiaid väljendada ka siidi- ja portselanimaali ning teistes töötubades. Maakonnapäeva sisustab tänavu Raplamaa. Laupäeval on lava sealsete taidlejate päralt. Yheksa korda on mardilaata peetud Tallinna Lauluväljakul. Et tänavu käib seal remont, olemegi asukohta vahetanud. Mardilaat on avatud 16. novembril kella
13– 19; 17. ja 18. novembril kella 10–19 ning 19. novembril kella 10–17. Pilet täiskasvanule 25 krooni, sooduspilet 15 krooni, perepilet 50 krooni. Kõik allameetrimehed tasuta.
Kohelge mardisante kui esivanemate hingi
Laske mardid sisse tulla! Isegi kui nad ei tunne päriselt tavasid, kohelge neid nagu esivanemate hingi, ärge laske neil tyhjade kätega lahkuda.
Traditsiooniline mardilaul koosnes kaheksast laulujätkust: teretus-, tuppatulemis-, tantsu-, mangumislaul, mardiema ketramislaul, tunnistamislaul, tänamis- ja õnnistamislaul, lahkumislaul. Oli ka teisi etteasteid. Tänapäeval tunnevad kõik eestlased vähemalt yhte mardilaulu: «Laske sisse mardisandid».
Laske sisse mardisandid!
Mardi kyytsud kylmetavad,
mardi varvad valutavad,
sõrmeotsad sõitelevad.
Mart on tulnud kaugeelta,
yle soo, suure libeda.
Peretytar, neitsikene,
tõuse yles voodiesta,
puhu sa tuli tubaje,
lõõtsu lõke lõukaalta!
Vanasti kandis Mart alati hernekotti kaasas. Kui ta tarre läks, soovis ta herneid maha pildudes pererahvale head sellise lauluga:
Viskasin sisse viljaõnne,
Kannan sisse karjaõnne,
Saagu sul sead siledad,
Saagu sul lambad ladusad!
Saagu sul tytrel tuhat kosja,
Sada saani seisku sanna takah,
Tuhat saani tarõ takah!
Tänapäeval soovitakse pererahvale head vilja- ja karjaõnne peotäie viljaterade põrandale viskamisega. Martidele anti liha, muid toiduaineid, sepikut ja leiba. Nii oli vanasti, nyyd antakse raha, kommi jms. Kui Mart ande sai, ei tohtinud ta enne kotti avada, kui oli majast lahkunud. See pidi halba õnne tooma.
Aegade jooksul on tallele pandud 1500 teisendit mardilaule ja yksikasjalikud tavade kirjeldused.