Iidse tava kohaselt on jälle liikvele läinud mardisandid, on mardipäev. Mardid kehastavad loodusvaime või hingi. Seljas pahupidi pööratud kasukad, näod mustaks määritud või ees maskid, liikusid varem mehed kyli mööda ja tõid õnnistust peredele ja majapidamistele.
On peetud väga tähtsaks, et mardid ei lahkuks tyhjade kätega. Ennemalt on mardustele kaasa antud pool seapead, liha, tanguvorsti, karaskit herneid, ube jms. Mardisantidele antud või hiide viidud annid on sarnase tähenduse ja mõjuga – nad toovad sealtpoolt õnnistust.
Mitmel pool on rõhutatud, et mardisantidele valmistatakse sama toitu kui hingedelegi – tapetakse kodulind või –loom, tehakse verikäkki või mauki. Tavad on eri paigus erinevad, kuid pakutavad toidud viitavad kyll sellele, et mardid tähendavad marduseid – surnute hingi.
On arvatud sedagi, et mardid kehastavad hingi, keda pole seni kombekohaselt vastu võetud.
Mardiskäimine ja nende vastuvõtmine on ysnagi keerukas ja laulurohke toimetus. Aegede jooksul on tallele pandud 1500 teisendit mardilaule ja yksikasjalikud kirjeldused tavadest. Tänud neile, kes on võtnud esivanemate tavasid uurida, õpetada ja elus hoida.
Laske mardid sisse tulla!
Isegi kui nad ei tunne päriselt tavu, kohelge neid kui esivanemate hingi, ärge laske neil tyhjade kätega lahkuda!
Maavalla Koda