Ehkki kiirkysitlus yhes Tallinna kesklinnakoolis teemal «kas lähete marti jooksma?» lõpeb enamasti vastukysimusega «kas täna on mardipäev vää?», on ka pealinna noorte hulgas neid, kes rahvuslikku tava hea meelega au sees hoiavad, kirjutab Postimehes Helen Eelrand.
Ärge minge Virru, minge marti jooksma, on Tallinna Jakob Westholmi gymnaasiumi õpilase Liis-Grete Arro (14) sõnum eakaaslastele. Tema koos kahe omavanuse sõbrannaga talitas tänavu just nii. «Meil tuli eelmisel aastal nii vägevalt välja, jube naljakas oli!» põhjendab tytarlaps, miks uuesti meheriided selga ja grimm näole veeti.
Klassiõe Britta-Johanna Kolomi sõnul jääb teismelistel tydrukutel mardijooksmine soiku seetõttu, et lustlikus kostyymis kardetakse nõme välja näha. Ka poistel on selles vanuses teised huvid.
Viiendas klassis on poiste entusiasm siiski veel säilinud, nii kohtasid sel aastal Pirita-Kosel marditanud Tallinna 21. kooli viienda klassi tydrukud Nataly Voolaine, Helen Killandi ja Maarja-Liis Saarm kyllalt omavanuseid mardiks maskeerunud poisse. «Naabripoisid käisid kasukates ringi,» kinnitab Nataly.
Vanaisa pyksid jalga
Yldiselt möönavad kõik Postimehega vestelnud tydrukud, et kadriks riietumine, mis varsti samuti ette võetakse, on lihtsam ja loomingulisem. Liis-Grete kaevas keldris hoolega kadunud vanaisa garderoobi hulgas, et sobivaid riideid leida.
«Hästi suured pyksid, kaks-kolm numbrit suuremad pyksid, kaabu peas ja hästi suur portfell,» kirjeldab Liis-Grete oma esinemiskostyymi. Klassiõde Karolyn Eluri on esinenud isa pykstes.
«Eelmisel aastal läksime Karolyni tädi juurde ja ta ei tundnud meid ära!» rõõmustavad tydrukud õnnestunud mardijooksmise yle.
Asja võetakse tõepoolest tõsiselt, näiteks möödunud aastal tassisid tydrukud mööda Pelgulinna tornmaju marditades kaasas herneid, mida vana tava kohaselt põrandale loobiti.
Enamasti soojade emotsioonide saatel. «Kõige õnnelikumad on vanad inimesed ja need perekonnad, kus on väikesi lapsi,» pajatab Karolyn. Britta sõnul sõltub nende esinemise pikkus pererahva soovidest. «Kui soovitakse, siis ka tantsime.»
Turvauksed tydrukuid ei kohuta. «Laseme alt kella, kyll mõni ikka sisse laseb!» teab Karolyn. Ukse taha jõudes järgneb vana hea mardilaul kyynte kylmetamisest ja varvaste valutamisest, mis meeles juba lasteaiast saadik.
Sama repertuaar oli kavas ka 21. kooli tydrukutel, kes sisse pääsedes pererahvale mõistatusi esitasid ja viimaks lapse-, karja- või viljaõnne soovisid. «Yks vanem tädi ytles selle lasteõnne kohta, et no vaatame,» naerab Nataly. «Esinetakse sellega, mida osatakse. Yks väike poiss laulis näiteks aabitsalaulu.»
Vanillja Ninjat ei laulda
Igal juhul ei esine ka tänapäeva mardid Vanilla Ninja või Tokyo Hoteli lauludega – peamiselt on kavas ikka sajanditevanune rahvalaul.
Heleni sõnul ei luba aga kaugeltki kõik inimesed marte oma tuppa, mõned jätavad kylalised seisma ukselävele, mõned aiaväravale. On ka aknaid, mis mardilaulu kõlades kiiresti pimenevad.
Suurematel neidudel on meeles, kuidas kord ka oma kooli töötaja mardisante tõrjus. Selline hirm on tydrukute hinnangul paari aastaga järjest syvenenud.
Ka mäletab Britta-Johanna, kuidas eelmisel aastal mõni aasta noorem poiss naismartidele noaähvardusega hirmu naha vahele pyydis ajada. Ka pelgavad neiud mõnevõrra eramajade aedades varitsevaid valvekoeri. «Me oleme tugevad tydrukud!» tõrjub pisike habras Britta hirmu.
Siiski mäletavad tydrukud kibedat lapsepõlvekogemust, kui suured tugevad noorukid kogu mardisaaki enesele krabada tahtsid ja nende eest põgenedes järjest asju maha loopida tuli. Möödunud aastal, kui tydrukud bussipeatuses mardisaaki jagasid, tundsid kotitäie vastu kohatut huvi sama vanad poisid.
Põhja prefektuuri Lõuna politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli Erika Kaskla praktikas on igal aastal olnud yks-kaks juhtu, kus pahaaimamatud mardid röövimise ohvriks on langenud. Tõenäoliselt on vahejuhtumeid rohkemgi, kuid need kõik ei jõua politseini.
Enamasti on tylitajateks paar aastat vanemad noorukid, kes sageli ei teadvustagi endale, et väiksemalt jõuga kommide äravõtmine võib kaasa tuua kriminaalkaristuse.»
Mardile palka rahas
Juhtub ka teisiti: mõne aasta eest oli juhtum, kus yks vanem proua laskis mardisandid korteri esikusse ja läks toast kommi tooma ning sel ajal võtsid mardisandid esikus olnud kotist ära rahakoti. Kaskla sõnul olid tookord varasteks 12–13-aastased poisid.
Ebaturvalisest linnaelust hoolimata soosivad tydrukute vanemad mardijooksmist ning ka kodudes on alati kylaliste tarbeks õunu-komme ostetud. «Ema tuleb alati mardilaupäeval suure kilekotiga koju,» teab Nataly, kellel endal aga tiheda programmi tõttu tänavu mardid nägemata jäid.
Spetsiaalset marditoitu tänapäeval linnakodus siiski renamasti ei tehta juba sel lihtsal põhjusel, et hani või kukk pole kaubandusvõrgus just tihe kylaline.
Tasuks vahva esinemise eest on tavaline anda mandariine või komme, kuid järjest enam makstakse martidele palka ka rahas.
21. kooli tydrukute saagiks kogunes neljapäeva õhtul 30 krooni, kuid vahel on teenitud rohkemgi.
«Yhel aastal käisime yhes uhkes ja rikkas majas. Olime kuuekesi ja igayks sai 25 krooni,» jutustab Helen.
Ka suurematel tydrukutel tuli omavahel ära jagada sajakroonine sissetulek. Kuid vanemate kommete austajad on lastele kaasa andnud ka moosi ja mett. Britta on kunagi kingiks saanud fotoaparaadi sisse käiva filmirulli, sest muud käepärast polnud pererahval parasjagu anda.
«Samas on lahe hoopis elamus, mille me saame,» kiirustab Liis-Grete täpsustama, «raha pole yldse nii oluline,» Kommid ja kypsised on käepärast olnud ka vene keelt kõnelevatel peredel.
Ka Nataly väitel on mardipäeva mõtteks hoopis inimeste lahkust kohata ja ise teistele kylaskäiguga rõõmu valmistada. Paar tundi kodulähedast tiirutamist ning ongi martidel kotid kuhjaga täis ja jalad väsinud.
Kas teate?
Mida teised rahvad teevad?
• Inglismaal kutsutakse mardipäeva ka kõhuvalupäevaks, sest syyakse ohtralt liha, farmitöölistel on luba kylastada sugulasi. Yldiselt tapetigi mardipäeval loomi ja soolati talveks liha.
• Prantsusmaal on tavaks faire le Saint-Martin ehk marti tähistada veinijoomisega.
• Itaalias avatakse mardipäeval koolid, syyakse liha ja mõnel pool kypsekartuleid.
• Kreekas algab uus kirikuaasta.
• Rootsis valmistatakse mardihani Marten Gas ja pidutsetakse.
• Hollandis käivad lapsed sanditamas.
• Ameerikas liiguvad laste rongkäigud laternate ja mardilauluga tänavail.
• Asatru liikmed pyhitsevad Einherjar’i, mis on pyhendatud 432 000-le jumalaid kaitsvale sõdalasele.
• Paljudes riikides tähistatakse 11. novembril Esimese maailmasõja lõpu päeva kui mälestus- või veteranide päeva.
Allikas: www.folklore.ee