17. kooljakuud osalevad eesti põlistõugude säilitamisest huvitatud spetsialistid Põllumajandusministeeriumis Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 koostamise raames toimuval maalamba teemalisel nõupidamisel.
Arvestades meie maaelu järgmise kuusaastaku plaanides selliseid olulisi teemasid nagu geneetiliste ressursside säilitamine ja maaelu mitmekesistamine on põlisel villaandjal selles kindel koht. On majanduslikult oluline kasvatada suurtootmiseks aretatud globaalseid tõugusid ja sama oluline säilitada tihedalt meie kultuuri ja loodusega seotud vanad tõud.
Maalamba eellased on meie aladel elanud vähemalt 4500 aastat ning on omanud siinses kliimas inimese eksisteerimise seisukohalt yliolulist rolli - ilma villata lihtsalt ei oleks meie kultuuri saanud kujuneda.
Eesti Maalamba Ühing on esitanud maalamba säilitamise plaani läbi selle kodulooma põlise kasutusala, toetada tuleks sellist maalamba kasvatajat, kes tõesti seda kodulooma villa eesmärgil peab. Koos villalamba kasvatusega äratatakse ellu kindlasti kodused villa töötlemise võtted, kuid majanduslikult on väga tähtis rajada erastamise tuhinas hävitatud vanade villavabrikute asemele uued väikesed villatööstused, milline tegevus Eesti Maaelu Arengukava maaelu mitmekesistamise ja mikroettevõtluse teemadega suurepäraselt haakub.
“Meil on 4 aasta jooksul olnud erimeelsusi Maaülikooli õppejõudude ja mõningate ametnikega, kes valdavad suurepäraselt kyll tõuaretust, kuid maarahva karjakasvatuse ajaloost ei tea nad kahjuks midagi. Viimane teema ulatub meie maal siiski tuhandete aastate taha kui tõuaretuse lugu mõisates algab vaid 200 aastat tagasi. Maalammas ei hakka kunagi võistlema eesti lihalammastega ega rootsist imporditava odava villaga. See ei ole põlistõu säilitamise eesmärk. Kyll aga on see on bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse alleshoidmine tulevastele põlvedele,” ytles Eesti Maalamba Ühingu president Gilleke Kopamees.