Brasiilias elav guarani põlisrahvas nälgib, sest kitsuke reservaat ei võimalda piisavalt toitu kasvatada ning kinnisvaraarendajad takistavad valitsuse plaani guaranidele hõimumaad tagastada.
Guaranid on Brasiilia suurim põlisrahvas, kuid samas on neil kõige vähem maad ja maailma kõrgeim enesetappude tase, vahendab EPL.
Guaranid kurdavad, et nad elavad oma reservaatides loomadestki halvemates tingimustes. Kaheksasse väiksesse reservaati on elama surutud 40 000 guaranit. Reservaatides ei ole piisavalt maad selleks, et nad end oma põlisel moel – kyttides, kalastades ja põldu viljeldes - ära suudaks elatada.
Kuna maad on vähe, siis kasvatavad guaranid yksnes hädatarvilikku nagu kartulit ja maniokki. Tulemuseks on see, et reservaatide elanikud toituvad väga yhekylgselt ja kannatavad ränga alatoitumuse all.
Guarani indiaanlaste juht Marcos Veron seob enesetappude suure arvu otseselt sellega, et guaranid oma maadelt välja aeti. Noortel ei ole reservaatides lihtsalt ruumi ja siis kipuvad nad lootusetusest endalt elu võtma.
Hiljuti Brasiilias teist ametiaega alustanud president Luiz Inacio Lula da Silva võitis uued valimised muuhulgas lubadusega parandada Brasiilia vaeseimate kogukondade elutingimusi.
Brasiilia põlismaalastesse puutuvate kysimustega tegeleva fondi president Mercio Pereira Gomez kinnitas, et guaranide olukorda hakatakse nyyd parandama sellega, et neile antakse nende maid tagasi. Kui palju maid tagasi antakse, sõltub Gomezi sõnul ajaloost. Gomez selgitab, et guaranidele maade tagastamise kysimus on keeruline, sest kas näiteks keldid saavad nõuda neile Inglismaa tagastamist või kas saavad Põhja-Ameerika põlismaalased kogu USA maa-ala endale nõuda? Gomez ei maini, et osa guaranisid aeti oma maadelt välja alles 50 aasta eest.
Guaranide kunagised maad on praegu Brasiilia kinnisvaraarendajate lemmikalad ja seega ei pruugi valitsuse plaan guaranidele maad tagasi anda kunagi teoks saada. Enne portugallaste saabumist 1500. aastal oli Brasiilias indiaanlasi 5 miljonit, nyydseks on neid järgi jäänud 734 000.