[text]
Täna on

t_SepaElvi.gifMille talolõ mõnikõrd andsak nimi pandas ja midä saasi parõmbas tetä, kirotas Uma Lehes Sepä Elvi.

Talos peetäs inämbüste iks inemiisi elokotust, a mitte niivõrra kavvõliidsi hainamaid ja mõtsu, mis muidogi kah talo uma võiva olla.

Nii piäsi ka talonimi olõma nigu köüdet talo huunidõ ja ussaia külge, elägu sääl kiä taht vai olgu muid maid veidü vai pall’o. A tulõ vällä, et viimätsel aol umma as’a lännü tsipa tõistmuudu.

Talonimmmist kõnõldõn tulõ ausahe tunnista, et näide ammõtligus tegemise ja tarvitamisõga umma as’a meil veidükene vussin. Innekõkkõ tuuperäst, et talonimi ku maainemise elopaiga näütäjä olõ-i Eestin arvat ammõtligu aadrõsi sundusligus osas.

Inämbüisi kirotõdas õnnõ vald ja külä vai käü asi hoobis niimuudu, et egäüts ütles-kirotas uma aadrõsi nigu tä hääs arvas. Ka talonimes panti parasjago päähä karanu nimi, ku maapapridõ tegemisega oll’ kipõ käen. Tuuperäst um ka riigi kotussõnimmi registri, kon kõik talonime piäsi kirän olõma, armõdu viganõ.

Meil Navi kandin um mu arvamist perrä tarvitusõl kolmõsugutsit talonimmi. Kõgõpäält, põlidsõ vai aoluulidsõ talonime, mis umma läbi mitmõ põlvõ rahvasuun muutmalda alalõ püsünü, säändse nigu Andre, Jaagu, Tsopa, Kiido, Põrmu, Mõtusõ.

Tõsõs um mi külän mitmit niiüteldä är unõtõt vai är põlõt talonimmi, mille asõmõl umma parhillatsidõ umanigõ perenime, näütüses kunagist Jaanimäed kutsutas no Jänese talos (tuuperäst et Jänese Elmar uma perrega sääl eläs), Tepanit Rosinas, Oha talost um saanu Padari, Märdist Kuura ja nii edesi.

Maapapridõga um tettü viil sääne vussõrus, et vana (õigõ) nimi um talokotussõst lahku võet ja pant perijile tagasiannõtulõ maalõ-mõtsalõ vai sõs juriidilidselt ütelden kinnistüle. Noil maalahmakil olõ-i innembä nimme olnuki ja tuud ei olõsi ka no vaia. Sant lugu um tuu, et noidõ juriidiliidsi üksuisi nime umma mõnõlpuul kannõdu ka Eesti põhikaardi ja mitmidõ tõisi kaartõ pääle, kon nä umma nigu talonime. Säändsel kõrral um talo esi saanu tävveste vahtsõ ja inämbält jaolt juhusligu nime. Nii um kunagidsõst Sika talost ammõtligult tett Nuka talo, mis um tävveste laest võet kotusõnimi.

Pia tühä kotusõ pääle tettü vahtsilõ turismitallõlõ um pant pall’o vällämõtõld luulõliidsi nimmi: Suitsusauna, Metsavenna, Haanjamehe... Läänemaal Martna vallan um olõman esiki Karuperse talo, huulmalda tuust, et talol oll’ ka vana, a umanigu arvamist perrä ikäv nimi, midägi Kaasiku vai Kuusiku taolist.

Midä piäsi tan sandin saisun tegemä, et ilosit põlitsit nimmi viil kuigimuudu pästä ja alalõ hoita? Ilmadu illos ja armas um kommõ tii viirde talonimmiga sildi vällä panda, nigu tuu um näütüses Lätimaal. Meilgi või noid mõnõl puul joba nätä, inämbält jaolt turismitalo mano juhatamisõs. Seoniaoni um meil nii, et egäüts tege ja pand vällä säändse sildi nigu tä esi taht ja mõist tetä. Nii umgi tii viiren nätä kivimürägü pääle raotuisi, puupalgi sisse palotõduisi, katusõlastu pääle maalituisi, vankritsõõri külge monteeritüisi ja pall’o tõisi väega umanäoliidsi talonimesilte.

Ma julgu uma ammõtnigu kogõmusõ perrä arvada, et talonimmi hoitmisõs riigi puult suurt algatust ja tukõ luuta ei massa. Tuuperast võisi säänest nimmikampaaniat edendä kas külli vai sõs valdu kaupa. Tuu tähendäs, et üten külän tetäs kõik talosildi üttemuudu. Näütüses Harjumaal Loksa vallan Turbuneeme külän kirot’ külävanõmb tuu jaos projekti, sai paarkümmend tuhat kruuni tugirahha ja sõs talvõl palot’ kõik talonime üte moodu perrä puutükke sisse. Taloumanigõ murrõs jäi sildi välläpandmise üle nuputa ja piät ütlemä, et väega illos oll’ kaia ja lukõ noid silte.

Tõnõ võimalus olõsi, et iistvõtja olõsi vald, kes kõrraldas ütitside silte tegemise terven vallan. Ja kolmas, arvada külh kõgõ vaivalidsõmb variant um tuu, et egäüts tege esi ja ummamuudu.

Nii vai naa, a säändse talosildi olõsi mitund muudu tarviligu. Umakandi rahvalõ olõsi naa üte häömä tükvä aoluuperändi hoitmisõ ja meelenpidämise abimiis, a ümbretsõõri rändäjide vai turistõ jaos üts ummamuudu uudistamisõ asi.

Pääle tuu usu ma, et nimmil ülepää ja muidoki ka talonimmil um määnegi esierälik vägi, mille üle kimmäle tasos mõtiskõlla. Mullõ hindäle um väega suurt huvvi paknu nimmi periolõminõ ja tähendüs. Kost tekkü nimi Hobohara mõts vai midä tähendäs Tsopa ku talonimi?


Uma Leht