[text]
Täna on

Valitsus ei kiitnud heaks 17 riigikogulase algatatud põhikooli- ja gymnaasiumiseaduse ning haridusseaduse muudatust, mis nägi ette religiooniõpetust mittekonfessionaalse õppeainena, gymnaasiumis aga kohustuslikuna, kirjutas Delfi.

Peaminister Andrus Ansip ytles valitsuse pressikonverentsil, et tema isiklikult toetab usuõpetuse kehtestamist. “Kohustus peaks jääma koolidele, kuid õpilastele peab jääma valik. usuõpetuse tase vilts, õpetajadid pole jne

Ansipi sõnul realiseerub usuõpetuse vabadus vabadusena jääda harimatuks.

Nendes Euroopa riikides, kus riigikirikut pole, on usuõpetus kohustuslik ja neis, kus on riigikirik, ei ole usuõpetus kohustuslik.

Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul on kohustuslikku usuõpetust raske sisse viia, kuid usuõpetuse miinimum peaks olema sissekirjutatud teatud ainetesse. Eelnõu sätestab religiooniõpetuse põhikoolis vabatahtlikuna ning kooli kohustuse religiooniõpetust õpetada, kui seda soovivad vähemalt viis õpilast. Gymnaasiumis sisaldub religiooniõpetus riiklikus õppekavas ning selle õppimine on kohustuslik.

Valitsus märgib, et usuõpetus on ka praegu seaduse kohaselt mittekonfessionaalne õppeaine. Põhikooli ja gymnaasiumi riiklik õppekava võimaldab kõigis kooliastmetes õpetada religiooniõpetust ja kool on kohustatud religiooniõpetuse õppeaine õpetamist korraldama, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15. Õpet on võimalik teostada õppekavas nimetatud valikainete tundide raames.

Valitsus märgib, et kooli kohustust õpetada religiooniõpetust 15 seda sooviva õpilase korral tuleb vaadelda kui ylemist piiri.

Koolil ei ole keelatud religiooniõpetust õpetada ka väiksema õpilaste arvu korral, kuid ei ole õige panna kõikidele koolidele kohustust religiooniõpetust läbi viia näiteks 5 soovija puhul.

Kyll peavad koolid teavitama lapsevanemaid võimalusest religiooniõpetust õppida ning teavitamise vorm peab jääma kooli otsustada.


Delfi