[text]
Täna on

t_2006_1007_164Vaike.gifMaavalla Koja võrgulehel kahe nädala eest avaldatud pöördumisega hiite ja teiste looduslike pyhapaikade kaitseks on tänase lõuna seisuga yhinenud 2200 inimest.  Allkirjade kogumist alustati oktoobris ansambli Metsatöll kontserdisarjas “Koduhiite kaitsel” toimunud esinemistel, kus pöördumisega yhines 850 inimest.

Vabariigi Valitsusele ja avalikkusele suunatud pöördumises soovitakse, et valitsus astuks otsustavaid samme pyhapaiku puudutavate planeeringute peatamiseks ning seadusemuudatuste ja uuringute tegemiseks, mis tagaksid pyhapaikade ja seal asuva vaimse ja materiaalse kultuuripärandi ning loodusväärtuste säilimise. Samuti soovitakse, et hiied võrdsustataks mujalt tulnud uskude pyhakodadega.

Pöördumises juhitakse tähelepanu, et hiied ja teised looduslikud pyhapaigad on meie rahvuslik rikkus. Ykskõik millise pyhapaiga rikkumine puudutab iga põlisväärtustest hoolivat inimest ja on võrdsustatav rynnakuga isiku, rahvuskultuuri ja maa vastu.

Pöördumisega on yhinenud mitmeid tuntud kirjanikke, kunstnikke, teadlasi, keskkonnakaitsjaid, poliitikuid ja muude erialade inimesi. Tuntud nimede hulgas on kirjanikud Arvo Valton, Jaan Kaplinski, Karl-Martin Sinijärv, Leelo Tungal,  orientalist Linnart Mäll, kunstnikud Aili Vint, Peeter Laurits,  riigikogulased Tõnis Lukas, Mark Soosaar ning paljud teised.

“Kultuuriministeeriumis on praegu koostamisel looduslike pyhapaikade riiklik arengukava, kuid selle tulemusi võime näha alles aastate pärast. Praegu on aga hävimisohus iidsed hiied Kundas, Panga pangal, Palukylas ja mujal, kus on peatunud või peatub edaspidi arendaja pilk,” sõnas Maavalla Koja vanem Ahto kaasik.

Ahto Kaasiku sõnul kogutakse allkirju internetis vähemalt käesoleva aasta lõpuni, misjärel need antakse yle Riigikantseleile. Võimalik, et pöördumine jääb avatuks edaspidigi.

Maavalla Koda kutsub põliskultuurist ja pyhapaikadest hoolivaid inimesi pöördumisega yhinema, et avaldada oma meelsust ja anda pyhapaikade tutvustamisele ja kaitsele väge juurde.

PÖÖRDUMINE


LOODUSLIKUD PYHAPAIGAD

Looduslikud pyhapaigad on hiied ja yksikud pyhad puud, allikad, kivid, mäed, ristipuud ja muud loodusobjektid, mida on kasutatud ravimiseks, palvetamiseks, ohverdamiseks, nõupidamiseks, jõu ja meelerahu kogumiseks ning muudeks pärimuslikeks tegevusteks.

Hiis on kogukondlikult kasutatud ajalooline puutumatu maa-ala, kus leidub eriliselt tähtsustatud kive, puid, allikaid ja teisi paiku.

Võimalik, et vanemad hiied tekkisid koos pysiasustusega 2000-5000 aastat tagasi.

Rahvapärimuslikke ja ajaloolisi andmeid on ligikaudu 550 hiiest ja paarist tuhandest muust pyhapaigast.

Hiite hulk on sisuliselt lõplik, kuna nende tekkimiseks kulub sajandeid.

Riikliku kaitse all on praegu kuni 500 pyhapaika.

Riiklik kaitse hõlmab seni vaid pyhapaiga arheoloogilise väärtuste ning sageli vaid osa selle maa-alast.

Suurema osa pyhapaikade täpsest asukohast ja seal säilinud väärtustest puudub ylevaade.

Looduslikud pyhapaigad võivad hinnanguliselt hõlmata 0,02 – 0,04% Eesti maa-alast.

Maavalla Koja ettepanekul on Kultuuriministeeriumis koostamisel looduslike pyhapaikade riiklik arengukava.

Erinevalt teiste uskude pyhakodadest pole looduslike pyhapaikade maa maamaksust vabastatud.

Hiielaadseid pyhapaiku leidub ka meie hõimurahvastel ja teistel loodusrahvastel.

Lyhike teabematerjal pyhapaikadest

Lyhidalt, mis teeb pyhapaikaega seoses muret, pildid


Pilt: Kalme hiiemägi Adavere lähedal, Maavalla Koda


Maavalla Koda