Yle 13 aasta on Kihnus taas oodata traditsioonilisi Kihnu pulmi, mis said juba läinud kadripäeval kombekohase sissejuhatuse kosjadega, kirjutas EPLs Anneli Ammas.
“Eks see otsus tuli suguvõsa ja lähedaste toetusel – kahekesi seda kõike ära ei tee,” ytles laupäeval kosjad vastu võtnud pruut Raili Oad. “See tähendab kuni pulmadeni suurt tööd,” lisas ta.
“Viimased traditsioonilised Kihnu pulmad peeti 1994. aastal ning oleks tore kyll, kui pulma-traditsioon taas hoogu saaks,” leidis folklorist Ingrid Rüütel, kes varem paljusid Kihnu pulmi jäädvustas. “Spontaanseid kosjasid, nagu nyyd, ei ole varem filmitudki,” ytles ta.
Kadripäeval oli Kihnus ka Eesti kirjandusmuuseumi saadetud filmigrupp ning kosjad salvestati.
Kihnu kultuuri kauaaegne eestkõneleja Mark Soosaar tuletas meelde, et Kihnu kultuuri UNESCO kultuuripärandi hulka arvamise idee saigi alguse mõttest võtta kaitse alla Kihnu pulmad kui vaimse pärandi monument. “Yle poole Kihnu folkloorist moodustavad pulmalaulud.”
Tõsised ettevalmistused
Kosjas käiakse tavakohaselt kadripäeval või jõulude ajal ning pulmad ise peetakse järgmisel suvel. Pool aastat, mis vahepeale jääb, kulub pruudil koos teiste neidudega veimede valmistamiseks. “Pruut peab ju kõigile pulmakylalistele midagi kinkima,” selgitas Soosaar. Pruudi sõnul tuli juba kosjadeks valmistumisel palju eeltööd teha. “Suguvõsas ikka mäletatakse, millised kombed olid,” lausus Raili Oad, kes on Kihnu volikogu liige ja AS-i Kihnurand juhataja.
Peigmehe Meelis Lease vaev pulmade ettevalmistamisel on juba tava järgi väiksem kui pruudil. Peigmees töötab ehitusel objektijuhina.
Pulmade ja sellele eelneva jäädvustamiseks saadi kultuurkapitalilt 16 600 krooni toetust. Pulmakulud tuleb kanda suguvõsadel. Kui kosjad peeti pruudi juures, siis kolm päeva kestvad pulmad saavad toimuma nii peigmehe kui ka pruudi kodus.