Palmse sepp Kaupo Kangur eelistab oma tööd teha nii, nagu tegid seda meie esivanemad sadu aastaid tagasi – kõik otsast lõpuni käsitsi, kirjutas Virumaa Teatajas Kadri Ratt.
Sepatöö on yks vanemaid käsitööalasid yldse. Eesti varasemad sepiseleiud pärinevad juba varasest rauaajast 2700-1900 aastat tagasi.
Metallist tööriistade valmistamine oli seotud yleminekuga maaviljelusele ja karjakasvatusele.
Vahetult muistse vabadusvõitluse eel, nooremal rauaajal X-XIII sajandil, oli käsitööharudest juhtiv just sepatöö. Kohalikud sepad valmistasid käsitsi kõiki igapäevaseid tööriistu, näiteks kirveid, nuge, sirpe, vikateid, ning samuti heal tasemel relvi.
Levinud perenimi
Tänapäeval tähistab sõna “sepp” väga paljude eestlaste perekonnanime, kuid sepaametit peavad paraku veel vaid yksikud.
Kaupo Kangur mäletab, kuidas neli aastat tagasi, kui Virumaa Muuseumid ta Palmsesse sepaks kutsus, istus ta sageli sepikoja ees paku otsas ja ootas, et keegi sisse astuks.
“Praegu tööpuuduse yle enam ei kurda, tundub, et käsitöö hakkab uuesti hinda minema,” rääkis ta.
Oma oskused ja teadmised omandas Kaupo Kangur Tallinnas Eesti kunstiakadeemias metallikunsti osakonnas sepakunsti erialal. “Sisseastumiseksameid tegema läksin ysna ebakindlalt, sest ma polnud varem kunstiga eriti tegelenud ega ettevalmistuskursustel käinud. Tavaliselt on sisseastujatel mingi erialane põhi ikka olemas,” rääkis Kangur. “Aga mul vedas, sest ainult neli inimest kandideeris ja kaks võeti vastu, mina nende hulgas.”
Kanguri magistritööd, keskaegse suurtyki koopiat, saab näha Tallinna linnamuuseumile kuuluvas Kiek in de Köki tornis.
Sepad suguvõsas
Mees ise usub, et sepatöö pisiku on ta ehk pärinud oma vanaisalt ja vanaonudelt. “Vanaisa oli mul kingsepp, yks tema vendadest kullassepp ja teine tavaline sepp,” rääkis ta.
“Ega päris igayks sepaametit pidada ei suudaks, selleks peab olema sisemine huvi. Tänapäeval on ju võimalik palju kergemini elatist teenida, sepatööd tehakse ikka rohkem missioonitundest,” arvas Kangur. “Minu jaoks on selles töös oma võlu ja põnevus. Samas on väga oluline, et mulle jäetaks teatud loominguline vabadus. Mulle ei meeldi midagi yks yhele kopeerida või järgida mingeid väga konkreetseid ettekirjutusi, soovin igasse töösse panna ka oma ideed ja nägemused.”
Mõnikord tulevad sepa juurde kliendid kindla nägemusega sellest, mida nad saada tahaksid.
“Inimene on oma ideesse kinni jäänud ega suuda yldse ette kujutada, et asjale on võimalik läheneda ka hoopis mõne teise, huvitavama nurga alt,” tähendas meister.
Kuigi paljud tänapäeva sepad kasutavad oma töös tehnikamaailma pakutavaid abivahendeid, mis teevad töö hõlpsamaks, eelistab Kangur valmistada peamiselt puhast sepist.
Viimasele on omased erilised detailide yhendamise viisid, mis muudavad toote või detaili vormimängu palju huvitavamaks ning mitmekesisemaks. Sepislikud yhendused, mida kasutatakse, on neetyhendus, klamberkinnitus, yhe materjali teisest läbiviimine jt.
Samas pole Kanguri sõnul ka keevitus halb asi, sest näiteks damaskuse terast tehes kasutatakse keetmisvõtet, mis sarnaneb väga elekterkeevitusega. “Viimane on täna lihtsalt paremini kättesaadav ja mugavam teha,” ytles sepp.
“Kui vaadata, milliseid sepiseid on valmistanud meie eelkäijad sadu aastaid tagasi, siis võib ysna kindlalt öelda, et tegemist oli tõeliste meistritega,” rääkis ta.
Relvadega ettevaatlik
Kaupo Kanguri igapäevatöös valmivad kõikvõimalikud rauast sepised: väravad, töö- ja kaminariistad, noad, mõõgad, kyynlajalad, laulatussõrmused jm. “Raud on kõige odavam materjal. Kui kasutada väärismetalle, siis kerkivad esemete hinnad juba nii kõrgeks, et vähesed suudavad neid endale lubada,” nentis sepp.
Kylmrelvade sepistamisse suhtub ta teatud skepsise ja ettevaatlikkusega. “Igale matsile ma relva ei tee, eriti kui tegemist on alkoholilembese inimesega, sest relvaga võib palju kurja korda saata,” lausus Kaupo Kangur.
Raske aeg sepa jaoks on talv, kui Palmses liigub vähe inimesi. Kliente on vähe ning sepikoda ise jääkylm.
“Talvel on siin juba kell neli kottpime, ja kui temperatuur langeb väljas alla kymne kraadi, siis läheb sepikojas vesi ämbrites jäässe,” kirjeldas meistrimees, aga suurt numbrit sepp kylmast ei tee, sest nagu inglased ytlevad: pole olemas kehva ilma, on ainult kehvalt valitud rõivad.