[text]
Täna on

Eesti Pärimusmuusika Keskuse korraldatavaid loengkontserte saadab edu kogu Eestis.

Teist aastat koolidele pakutav sari on sel õppeaastal eriti populaarne olnud pealinnas. Viljandimaa koolidesse kummalisel kombel kontserdi andjaid kutsutud pole. Yhe koolitunni vältel annavad nad kuulajatele ylevaate eesti rahvamuusika ajaloost ning jõuavad tõdemuseni, et rahvamuusika elab tänapäevalgi ja enamasti just pärimusmuusika nime all, kirjutas Sakalas Margus Haav.

Sõna ja muusika

«Vastuvõtt koolides on alati sõbralik olnud,» rääkis kontserdisarja toimetaja Kristjan Priks. «Mõnikord kyll lapsed ei tea, mida oodata, ent see läheb yle, kui oleme esimese loo ära mänginud ja sissejuhatuse teinud.»

Tänavu on käidud paarikymnes koolis ja pealinlaste kõrval on suuremat huvi ilmutanud pärnakad.

Koolides eestlaste muusikalistest juurtest kõneleva kollektiivi põhituumiku moodustavad Meelika Hainsoo, Tarmo Noormaa ja Kristjan Priks. Nõu ja jõuga on sel hooajal abiks käinud veel Juhan Uppin, Toomas Valk, Marju Varblane, Aleksander Sünter ja Ando Kiviberg.

Kontserdil kombineeritakse muusikat sõnaga. Räägitakse sellest, miks pärimusmuusikat just niimoodi nimetatakse, ja tutvustatakse pille nende vanuse järjekorras.

Kõige vanem instrument on teatavasti hääl, kuigi lapsed pakuvad võimalike variantidena kandle kõrval veel kitarri, viiulit ja klaverit. Torupilli mängiti suure tõenäosusega Eestis märksa varem kui Šoti- või Iirimaal, ent selle toreda pilliga seostatakse eelkõige just kahte viimati mainitud maad.

«Kui me teadvustaksime seda, mis on eesti muusikas erilist, oleks meil lihtsam eurooplane olla,» mõtiskles Priks. «Pealegi on muusika yks rahvuse tunnuseid.»

Mõni muusikariist on lastele olnud ysna võõras. Nii on Hiiu kannelt peetud isegi kapsariiviks.

Tunni algul lauldakse Meelika Hainsoo eestvedamisel yhiselt regilaulu.

«Väga paljudele on koolis öeldud, et koori ei pääse, sest viisi ei pea,» muigas Priks. «Regilaulu aga võivad kõik laulda ja igayks võib pilli kätte võtta. Ei pea minema muusikakooli, kuigi see tuleb muidugi kasuks.»

Kuulajaid on lasteaiaealistest kuni lõpuklassi õpilasteni välja.

Ebatraditsiooniline õppetund

Kui mitte vastuvõtt, siis hyvastijätt on iga kord olnud väga soe. Pärnu muusikaõpetaja ja dirigent Mati Põdra peab kogu ettevõtmist äärmiselt tänuväärseks.

«Pikka aega on meil rahvamuusika teemat käsitletud valedel alustel,» avaldas Põdra veendumust. «Terve koolkond on pärimusmuusika puhul pyhendunud eelkõige sellele, kuidas noodist mängida. Täiesti absurdne! Selline käsitlus on teema liiga akadeemiliseks muutnud. Tänu Viljandis tegutsevale pärimusmuusika keskusele on viimastel aastatel selles vallas tublit selgitustööd tehtud.»

Põdra hinnangul on tegemist oma ala suurepäraselt valdavate spetsialistidega ning nende kava ylesehitus erineb traditsioonilisest klassis õppimise mudelist. Pedagoog lisas tunnustavalt, et kava on yles ehitatud asjalikult ja eakohaselt.

Näiteks Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis oli Mati Põdral plaanitud kontsert ainult viienda klassi õpilastele, ent yrituse alguseks oli saal täis ka vanemate klasside õpilasi.

Noortel kuulajatel tekib alati kysimusi ning harvad pole juhtumid, kui lapsed ei taha hiljem saalist ära minna. Paljud faktid kõlavad publikule uudsena, näiteks see, et parmupilliga on võimalik viisi mängida.

Loengkontsertidega käiakse mööda Eesti koole järgmise kevadeni, kuid sellega lugu ei lõpe.

«Yhest kyljest avardab see õpilaste silmaringi, teisalt on see signaal tervele yhiskonnale, et tegemist on olulise valdkonnaga,» lausus Kristjan Priks. «Kui lapsed oma silmaga näevad, et just noored mängivad pärimusmuusikat... Kui noor näeb teisi noori midagi tegemas ja nautimas, on sellel hoopis teine kaal.»

KONTSERT

«Rahvamuusikast pärimusmuusikaks» on koolikontsertide sari, mis tutvustab eesti rahvamuusikat ning toob õppekavva asjatundlikku, kaasahaaravat ja rõõmsat vaheldust.

Näidatakse vanemaid ja uuemaid pille ja tantse ning selgitatakse, miks on tarvis tunda esivanemate kultuuripärandit.

Allikas: korraldajad


Sakala