President Evo Morales võtab rikastelt kolonistidelt maa ja annab selle vaestele põlismaalastele tagasi. Kolonistidest liberaalid on seepärast kurjad ja korraldavad meeleavaldusi, kirjutas EPL.
Yhel detsembri alguspäeval on kauni koloniaalstiilis Tarija tänavad tyhjad. Vaid eri organisatsioonide turvatöötajad patrullivad kõikjal, linna olulisimal sillal ja paaril platsil on aga punavalgete lippudega liberaalide valjuhäälsed meeleavaldused.
Keskööst algas kolmes Boliivia provintsis 24tunnine protestistreik: peatusid yhissõidukid, suletuks jäid koolid, poed ja suurem osa restorane. Protestiti president Evo Moralese võimuka juhtimisstiili vastu.
29. kooljakuud keskööl võttis senat pärast pingelist vastasseisu vastu Moralese läbi surutud maa ymberjagamise seaduse. Ligi viiendik Boliivia pindalast, 200 000 ruutkilomeetrit nö mittekasutatavat maad jagatakse peamiselt põlismaalastest vaestele. Juba järgmisel päeval pärast revolutsioonilise seaduse jõustumist hakati seda ellu viima: pealinnast põhja pool elaval Leco de Apolo indiaanlaste kogukonnal lubati kasutada 238 000 hektari suurust maa-ala, millest peaks kasu saama yle 500 pere.
Selle seadusega tahavad esimene põlismaalasest president Evo Morales ja tema partei Liikumine Sotsialismi Poole vähendada ebavõrdsust ja taastada põlismaalaste ajaloolisi õigusi. Boliivia elanikest on 62 protsenti põlismaalased, kes kuuluvad 38 rahvuslikku ryhma.
Põlismaalased pealinnas
Raskes poliitvõitluses said yheks kaalukeeleks tuhanded põlismaalastest talupojad, kes saabusid nädala algul pealinna pikettima riigi teisest servast, yle 800 km kaugusel asuvast Santa Cruzist. Talupojad ähvardasid, et kui opositsioon jätkab maaseaduse arutelu takistamist, siis ei saada nad enam toiduaineid riigi teistesse osadesse.
Morales, tema partei ja indiaanlased said seekord siiski võidu ja nyyd on protestimise kord parempoolsete käes.
Maaseadusest enamgi ajab liberaale vihale Moralese plaan, et konstitutsiooni muutmiseks oleks edaspidi vaja vaid yldenamust senise kahe kolmandiku häälte asemel. See tähendaks, et Morales saaks valitseda senisest veelgi autoritaarsemalt, sest tema partei käes on veidi yle poole häältest.
Liberaalide sõnul on maa demokraatia suures ohus. Seda on nad rõhutanud paljudes linnades toimuvate päevadepikkuste pikettidega, nyyd yritati korraldada yleriigilist yldstreiki, mis tegelikult toimus siiski vaid kolmes piirkonnas ega andnud eriti head tulemust.
Juba streigipäevaeelsel õhtul kella 23 paiku hakati rahvast Tarija restoranidest ja kohvikutest välja ajama, et 24-tunniseks streigiks kõik valmis saaks. Ettekandja-poiss täpselt ei teadnudki, miks ta võib koju jääda. Ta ei aimanud, et on streikides ilmselt restoraniomaniku leeris ja avaldab meelt president Moralese vastu.