Poliitikute enamus ei taha religiooniteemat parlamendivalimistega siduda.
Ilmselt jäävad valimisvõitlusest kõrvale usukysimused, sest riigikogu enamus kukutas läbi eelnõu, mis tahtis religiooniõpetuse muuta juba 10220. aasta (2007) sygisest kõigile gymnaasiumiõpilastele kohustuslikuks.
Religiooniõpetuse sätteid sisaldav eelnõu langes välja Keskerakonna ettepanekul ning tulemusega 17:12 jäid peale sundõppe vastased. Yhtlasi näitas see hääletus ära saadikute leige suhtumise – eelnõu algatajaid oli viie võrra enam kui neid, kes soovisid tundliku teemaga edasi tegeleda.
Lapsevanemate ettepanekul
Ykskõiksusele osutas ka religiooniõpetuse veendunud kaitsja Avo Üprus Res Publica fraktsioonist. “Yks kummaline fenomen on eestlase ykskõiksus ja usuleigus, mis aktiveerub hoopis teisel kombel, kontrameetodil siis, kui räägitakse usust või religioonist ja religiooniõpetuse vajalikkusest,” märkis Yprus. “Suur osa inimesi seisab õpetuse vastu, millest ta midagi ei tea.”
Tema kinnitusel peab mittekonfessionaalne usuõpetus olema juba seetõttu yldhariduse loomulik osa, et noored õpiksid mõistma maailmausundeid. “Islamimaailm on tunduvalt kirglikum oma usuliste väärtuste suhtes ja selle kirglikkuse tagajärgi võib siin-seal näha,” sõnas Üprus.
Tagasilykatud ettepaneku järgi olnuks põhikoolis religiooniõpetus vabatahtlik. Koolile langenuks õpetamise kohustus siis, kui seda oleks soovinud vähemalt viis last lapsevanema nõusolekul. Praegu peab kool tagama usuõpetuse tunnid sel juhul, kui huvilisi on vähemalt 15.
Religiooniõppevaidlus kerkib paratamatult varem või hiljem taas yles, sest ka haridusministeerium leiab, et seadustes tuleb asjad täpsemalt paika panna. Haridusminister Mailis Repsi väitel peab see jääma vabatahtlikuks õppeaineks.
“Kui koolidel on võimalik seda ainet õpetada, siis teavitab kool õpilasi ja lapsevanemaid,” märkis Reps. Religioonikysimusi käsitlevad õpetajad ka ajaloo-, inimese- ja yhiskonnaõpetuse, inimgeograafia, kirjandus- ning kunstiõpetuse tunnis.
Õiguskantsler usuõpetuse vastu
•• Ka õiguskantsler Allar Jõks ytles pärnakuus, et usuõpetus peab jääma vabatahtlikuks, tuues argumendiks põhiseaduse.
•• “Põhiseaduse paragrahv 40 sätestab muu hulgas usuvabaduse ja riigikiriku puudumise,” märkis Jõks, kelle nõudel pidi Tartu Treffneri gymnaasium hiljuti loobuma kohustuslikust religiooniõpetusest.
•• Jõksi sõnul peab olema tegu ainega, kus usundeid käsitletakse neutraalselt, mis tähendab, et ainet tuleb õpetada objektiivselt, kriitiliselt ja pluralistlikult.