Maausku rahva jaoks on tähtis jõulu pyhadus ning pere ja kodu kaitsmine kõige halva eest uuel ajastajal, kirjutas Airi Hallik ajakirjas Maakodu.

Maausuliste jõulud algavad talvise pööripäevaga 21. jõulukuud ning lõpevad mõni päev pärast uue aasta ehk ajastaja algust, milleks on 25. jõulukuud. „Toimub midagi erakordset – maa, loond, pöörab ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole,” on kirjas Maavalla Koja kodulehel.

Kui komme elamine jõuludeks korda teha ning katta rikkalik toidulaud on säilinud esivanematest tänapäevani, siis on peaaegu kadunud maausuliste jaoks väga tähtis ohutiste valmistamine. Igas kodus tehakse ise ja ostetakse poest jõuluehteid, enamasti aga ei teata, et ennevanasti oli neil väga tähtis ylesanne - usuti, et jõulukroonid, krässid ja muud kaunistused koguvad endasse pyhade ajal kõik halva. Seepärast põletati need pärast pyhi alati ära. Samal otstarbel kaabiti tubadesse või lävepakule pisut hõbevalget, raputati soola või tehti kadakasuitsu.

Välisustele, väravatele ja sõidukitele tehti jõuluõhtul kriidi või söega ristid. Teine moodus hoonete kaitsmiseks oli nende piiramine – tuli kõndides teha ring umber ehitise.

„Kui inimene elab korteris, ei tähenda see, et ta ei kuulu enam põlisrahva sekka,“ ytleb Ahto Kaasik, Maavalla Koja vanem. Tema pere pyyab vanu riitusi ja kombeid järgida ka suures yhismajas Ida-Virumaal.  „Toomapäeval on ikka suur koristus ja jõululaupäeval teen kriidiga ukse kohale kaitseristi“. Kui kõik ettevalmistused tehtud, koputab pereisa Ahto koduuksele ja kysib, et kas jõulud võivad tulla ning pere kostab vastu, et võivad kyll.

Samuti peseb Ahto pere uue aasta hommikul nägu kausis, mille põhja on pandud pussnuga ja hõbemynte või kaabitud veidi hõbevalget. Noaterale omistab vanarahvas samuti tugevat kaitsejõudu, hõbevalge on ravitsejate iidne abivahend, mille toimel ka tõepõhi all. Nimelt hävitavad hõbeda ioonid baktereid. Kui te silmate muuseumis või perereliikviate seas mõnd vana hõbemynti või hõbeehet, mida oleks justkui tahtlikult räsitud, siis võib-olla ongi selle kyljest väärtuslikku hõbevalget kaabitud.

Õlgede või uuema kombe järgi kuuse tuppatoomiseks kipub Ahto kodus ruumi nappima. Mõne peotäie pika kõrrega jõuluõlgi on ta siiski aegsasti varunud, sest talvel ei saa neid enam kuskilt. Ahto näpunäidete järgi tuleb meelde lõngast ja puupulkadest jõuluristi valmistamine. Kõige lihtsama krässi saab aga, kui torgata kartul yleni kõrrekesi või peenikesi pulki täis.

Epp Margna jaoks on jõulud samuti väga perekeskne pyha. Ta kraamib majapidamise ning teeb kõik kolded puhtaks, et siis teha ahjudesse ja pliidi alla tuli yheksast eri liiki puust. Ka väeka veega silmapesu peab ta väga tähtsaks.

Vahel on Epp tuppa õlgi laotanud, aga enda pere jaoks peab ta tähtsamaks ikkagi lapsepõlvekodus armsaks saanud kuusetoomist.

Epp räägib, et otsustas juba mullu loobuda jõulukingituste ostmisest. „Vajalikud asjad saab poest igal ajal kätte, miks siis just jõuluajal selle peale energiat raisata.“ Selle asemel tegi ta koos tytardega kõik oma kätega valmis - nad viltisid mytse ja iluasju, mõni kudus, Epp õmbles naharibadest tubakakoti.

Airi Hallik