20. ja 21. urbekuud uurisid asjatundjad Eestimaa Looduse Fondi maalamba projekti juhtiva Kaia Lepiku eestvedamisel vanapäraseid lambaid, keda hiidlased pussakateks kutsuvad. Põhjalikud geeniuuringud ja välimiku võrdlused peavad lõplikult selgitama, kas ikka on tegemist muistse tõuga, kirjutas Hiiu Leht.
“Hiiumaal on vanatyybilised lambad kenasti alles,” tõdes urbekuu lõpupoole Hiiumaa uurimisreisil käinud yks maalamba geeniuuringu projekti asjaosalisi Gilleke Kopamees. Kõrgessaare, Pyhalepa ja Emmaste vallas leitud väikesekasvulised lambad võivad osutuda eesti põlistõu maalamba järeltulijateks.
“Saarte suurust arvestades on Hiiumaal võrreldes Saaremaaga rohkem vanatyybilisi lambaid säilinud. Maalamba välimikuga lammas ei pruugi alati hea villaga olla, kuid peale põgusat ylevaadet tundus, et Hiiumaal olid vanaaegse välimusega lambad yhtlasi ka imekena villaga. Villa erinevatest värvidest rääkimata, mida leidus 7-10 tooni kindlasti. Lambad elavad siin tihti vanaks kui purikad: 8- kuni 14aastaseks. Nii mõnedki neist pole kunagi siseparasiitidevastast ravimit saanud ning häda pole midagi,” rääkis Kopamees.
“Pussakaid” iseloomustavad nn vanaaegsed tunnused: sale kehaehitus, väike kitsas pea, lyhike saba ja sarved, pisikesed või lausa puuduvad kõrvad ning siidine vill. Kahjuks läheb palju head villa Hiiumaal raisku, nii et saarel võiks vabalt veel yks villavabrik olla, tõdesid uurijad.
“Meie huvi oleks see, kui suudaksime tõestada, et maalamba vill on palju kvaliteetsem kui aretatud lammastel. Maalamba säilitamiseks saaks Euroopa Liidu toetustega luua biosfääri kaitsealadele, sealhulgas ka Hiiumaale maalamba kinnised karjad, et seda tõugu säilitada ja populariseerida. Euroopas väärtustatakse ajaloolisi tõugusid bioloogilise mitmekesisuse säilitamise seisukohalt,” rääkis riikliku looduskaitsekeskuse biosfääri kaitseala spetsialist Lia Rosenberg.
Hiiumaal leitud lambad sarnanevad põhjaeuroopa lyhisaba-lambale, kes on levinud Ahvenamaal, Soomes, Karjalas, Rootsis, Norras ja Põhja-Atlandi saartel. Soomes öeldakse nende kõrvutute või väikesekõrvaliste lammaste kohta nyylyt, Muhus timbid lambad ja Lääne- Saaremaal kudrid lambad. Haanjamaal olevat neid kutsutud läti lammasteks.
Kaheksakuulise töö käigus uurivad asjatundjad UNESCO toel maalambaid põhjalikult. Selle käigus võetakse kõigilt teadaolevatelt maalamba tunnustega isenditelt geneetiliseks uuringuks vereproov ning mõõdetakse rida välistunnuseid, mida hiljem statistiliselt uuritakse. Eesmärk on välja selgitada kõik veel põlistunnustega säilinud loomad.
Põliste tunnustega lambaid on Eestis säilinud vähemalt paarisaja ringis. Neid võib kohata põhiliselt saartel ja ka Lääne-Eestis, kus viimastel aastatel on Kihnu algupäraga lammaste järeltulijaid juba teadlikult säilitatud.
Pilt: www.maalammas.ee