[text]
Täna on

Teisipäeval, 28. kooljakuud esitles Hiiumaa muuseum hiidlastele oma äsjailmunud trykist “Hiiumaa seelikutriibud”. Yrituselt jäi kõlama pooleldi naljaga öeldud lause, et triibuseeliku mustrite näol on iga Hiiumaa piirkond omale justkui triipkoodi saanud, kirjutas Hiiu Lehes Kadi Laid.

Rõõmsavärvilisse seelikutriipude raamatusse on koondatud 39 seelikumustrit kõigist neljast Hiiumaa kihelkonnast: Pyhalepast, Reigist, Käinast ja Emmastest. Kysimärgiga leiab raamatust kolm mustrit, millede puhul pole täpselt teada, kas tegemist on Emmaste või Käina kihelkonna seelikuga. 1866. aastani oli tegemist ju yhe kihelkonnaga.

Yheks mureks oli raamatu koostajale Helgi Põllole see, et mitme kanga puhul polnud teada, kuidas ta seelikuks võis volditud/vollitud olla. “Hakkasin neid mööda lauda lykkama, et neile volli meelde tuletada. Ja neil hakkaski meelde tulema,” kirjeldas muuseumi peavarahoidja Põllo.

Raamatus on seelikute õige vollimise õpetamiseks märgitud triibustikele ristid ja ringid. Ristiga tähistatud kangaosa tuleks tõsta murtult ringiga tähistatud kohale liikumisega paremale. Õpetlikku teavet leidub Hiiumaa triibuseelikute raamatus veelgi. Nii saab lugeja teada, et triibuseelikud ehk kyytkuued tulid Hiiumaal moodi umbes 1840.-50. aastail. Varem oli kasutusel yhevärviline must seelik ehk mustkuub. Valgest linasest kurdussärki kanti aga saare kõigis kihelkondades talvel kyytkuue all ja suvel kasutati seda töörõivana.

Tekstiline ylevaade triibuseelikutest on raamatus võrdlemisi tagasihoidlik. Enamuse trykisest võtavad enda alla värvilised 1:1 joonised kyytude mustritest. Need on akvarelltehnikas yles joonistanud kunstnik Lia Algvere. Lisaks on raamatus kasutatud mitmete autorite fotosid ning Peeter Roasto kujundatud kaarti.

Suuremas või väiksemas mahus andsid raamatu valmimisse oma panuse veel Mart Mõniste (kyljendus), Tanja Pisa (kokkuvõtte tõlge), Ulla Kerge-Sonnenberg (kaanekujunduse värvinõuanne), Tiiu Heldema (keeleline toimetamine), Helle- Mare Kõmmus oma tantsijatega, Margit Kääramees (asja käimalykkaja) ja Eve Otstavel (Läänemaa muuseum).

Raamatu koostaja Helgi Põllo põhjendas trykise koostamist sooviga talletada meie vanaemade ja vanavanaemade kogemust, et iga hiidlane teaks, milliseid rõivaid tema esiemad kandsid. Põllo rääkis, kuidas kyytude ja kyydukangastega töötamine andis talle erilise tunde, nagu oleks nende kandjatega sugulaseks saanud.

Järgmisena plaanib muuseum hakata kokku koguma andmeid Hiiumaa pärgade, palmikute ja tanude kohta. Seetõttu kutsus Helgi Põllo kõiki yles oma kodudes ringi vaatama ja teemakohase leiu puhul muuseumiga yhendust võtma. Varem on Hiiumaa muuseum välja andnud kaks trykist Hiiumaa heegelpitsidest, sh rahvariidepitsidest.

Raamatu “Hiiumaa seelikutriibud” koostamist ja väljaandmist toetasid Eesti kultuurkapital ja Eesti rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus. Raamatut on võimalik osta Hiiumaa muuseumist. Praegu pakutakse trykist soodushinnaga 80 krooni.


Hiiu Leht