Aastakymneid varjusurmas olnud mulgi keel on yles ärganud. Mulgikeelseid uudiseid saab kaks korda kuus kuulata Vikerraadiost ja lugeda «Sakalast».
Mulgi murret saavad lapsed õppida Lilli Mulgimeelses Vabakoolis, mida kohalik kylaselts enda otsitud rahaga ylal peab. Ka Tarvastu Gümnaasiumis on sellekohane huviring tööle hakanud. Samuti on õpilased saanud murret harjutada Kosksilla Algkoolis korraldatud laagrites. Mulgi keelt esile tõstvaid ettevõtmisi on teisigi, kirjutab ajaleht Sakala.
Maakonna yhes kaugemas punktis asuv Lilli kool on omaette nähtus. Tegemist on erakooliga, millel kyla ei lase surra, ehkki riiklikus haridussysteemis sellele kohta ei leita. Kylaselts pälvis kooli hoidmise eest tänavu Eestimaa Uhkuse auhinna. Seltsi juht Alli Laande jõudis kõikidesse meediakanalitesse kevadel, kui teda pärjati Estonia teatris Aasta Ema tiitliga.
Karksi luterliku koguduse pastor Kalle Gastoni eestvõttel ilmus tänavu mulgi legendide kogumik, mis on seltsiline juba mõni aasta tagasi ilmunud mulgikeelsele aabitsale. Oma keele ja meele säilimiseks loodud Mulgi Kultuuri Instituut on tähelepanu pälvinud ka kaugemal kui Viljandimaal ja järgmiseks aastaks andis riik selle toetuseks 200 000 krooni.
Yhise kultuuriga tegelemine on viinud Lõuna-Viljandimaa toimekad inimesed mõttele yhendada sealsed vallad yheks omavalitsuseks, mis võikski Mulgimaa nime kanda.
Kaugemalt vaadates tundub Mulgimaa keskusena praegu Karksi-Nuia, kus ei tunta puudust suurtest ettevõtmistest. Alles valmis suur kultuurikeskus ja nyyd ehitatakse lasteaeda. Nii Karksi-Nuias kui Abja-Paluojal jätkub suur tee-ehitus ning piirkonda jagub tublisid ettevõtjaid.
Mulk ei ole enam sõimusõna, vaid tähendab eneseteadlikku inimest. Elu Mulgimaal areneb!