Maagaas ja sellega seonduv ei ole kuumaks teemaks kujunenud sugugi mitte ainult Euroopas. Gaasi ymber lyyakse lahinguid ka Amazonase jõgikonna Peruu osas, kus on yhekorraga nii inimtegevusest veel puutumata ja elurikkad vihmametsad, kui ka suured nafta- ja gaasivarud. Energeetikafirmadel on aga kange tahtmine Peruu gaas, vihmametsade saatusest hoolimata, maa alt välja pumbata, vahendab Roheline Värav.
USA keskkonnayhenduse Päästke Ameerika Metsad juhtiva ökoloogi dr. Matt Fineri sõnul jääb nafta- ja gaasipuurimisele jalgu umbes 54 miljonit aakrit vihmametsa. See moodustab Amazonase jõgikonna Peruu osast enam kui neljandiku.
Kuigi Peruus pole yhtegi uut leiukohta juba aastakymneid leitud, alandas valitsus 2003. aastal nafta- ja gaasipuurimise makse. Valitsuse samm äratas välismaistes naftakompaniides uut huvi Peruu vastu.
Enne 2003. aastat oli Amazonase jõgikonna Peruu osas seitse gaasi- ja naftapuurimispaika. Hiljem on välismaistele firmadele renditud juba 15 puurimispaika, neist yheksa mullu. Möödunud aastal valmistati ette veel seitse paika, kuid neid ei ole seni välisfirmade käsutusse antud.
Kontsessioone on jagatud kokku yheksale välismaisele naftakompaniile. Kõige rohkem puurtorne kuulub USA firmadele Occidental ja Hunt Oil, Hispaania Repsolile ja Argentiina Pluspetrolile.
Lisaks puurimisplatvormidele, ilma milleta piirkonna pehmel pinnasel sugugi naftat puurida ei saaks, ohustavad sealset yrgloodust ka nafta- ja gaasijuhtmed. 1,5 miljardit dollarit maksva Camisea projekti raames veetakse kaks gaasi- ja naftajuhet puurimispaigust rannikule, otse läbi kõige elurikkamate piirkondade.
Tunamullu põimukuul Camiseas alanud nafta- gaasipuurimine on keskkonnahoiu seisukohalt mitmeti kaheldav. Piirkond on tundlik, ylimalt elurikas ja põlismaalaste kodu. Yks Camisea puurimispaigust jääb Machiguenga kogukonna maile ja ylejäänud kolm Nahua Kugapakori reservaati, mis mõeldud põlismaalastele, kes vabatahtlikult valinud muust tsivilisatsioonist omaette elamise.
Lisaks sellele, et teadlikult lääne elustiili omaksvõtust keeldunud inimestele selle elustiili esindajad nyyd paratamatult õue peale ronivad, tekitab puurimistegevus ka otsest looduskahju. Kahe nädala eest lekkis torujuhe ning jõgedesse voolas umbes 5000 barrelit bensiini.
Järgmisena sattus torujuhtme lekke tagajärjel õhku arvestatav hulk maagaasi.
Bensiinilekkele reageerisid põlisrahvad yhe piirkonna jõe tõkestamisega. Blokaad kestis neli päeva ja selles osales 2500 kohalikku elanikku.
Fineri kinnitusel on teateid kogukonnamaade saastamisest tulnud teistegi põlisrahvaste, näiteks atšuaride, juurest.
Otsesele saasteohule ja põliskultuuride laostamisele lisandub veel teedeehitusest tulenev oht. Teedega tykeldatakse vihmamets eraldi saludeks. Sellega aga lõhutakse loomade rändekoridorid ning halvendatakse ka taimede levimisvõimalusi.