Reedel Vana-Kariste seltsimajas lõppenud kolmas mulgi keele ja kultuuri laager tõi pärimuse Halliste kihelkonna lastele lähemale, kirjutas ajaleht Sakala.
Abja kultuurimaja noorte folklooriryhma juht ja laagri korraldaja Triinu Menning rääkis, et esimest korda korraldati mulgi keele ja kultuuri laager mullu talvel Uue-Karistes ning teist korda möödunud suvel Kosksilla koolis.
«Meie eesmärk on tutvuda oma kihelkonnaga,» rääkis Menning. «Enamik lastest on eelmistes laagrites käinud ning teab, mida me siin teeme.»
Palju põnevaid tegevusi
Esimene laagripäev sisaldas mitut tegevust ryhmades. Triinu Menning õpetas lastele rahvalikke tantse ja muistendeid Vanapaganast ning teine Abja folklooriryhma juhendaja Terje Jaakson rääkis jaanuarikuistest rahvalikest tähtpäevadest. Mulgi kultuuri edendaja Alli Laande tõi näiteid mulgi keelest ning vabakutseline Airika Tops tutvustas rahvalaule ja mänge.
«Vanapagana muistendeid rääkisin lastele seetõttu, et läheme lastega jalgsimatkale Vana-Karistest nelja kilomeetri kaugusele Hendrikhansu põrgusse,» selgitas Menning.
Esimesel õhtul ootas laagrilapsi viktoriin, mis sisaldas päeval õpitud tarkusi ning vanasõnu ja mõistatusi.
Osa laagrisse tulnud lastest on sygisest saati koos juhendajatega käinud oma kodukohas kylas inimestel, kes räägivad mulgi keelt. Need vestlused on lindistatud.
«Mulgi keele rääkijaid oli lihtne kokku saada, palju raskem oli leida juhendajaid,» rääkis Menning. «Ka minu kodus ei räägita mulgi keelt, aga ma ei lepi sellega, et ma ei oska, vaid õpin koos lastega. Hea meel on nende juhendajate yle, kes on julgenud oma õpilastega selliseid asju teha.»
Vana-Kariste seltsimaja juhataja Merle Hüva oli yks juhendajatest, kes lindistas lastega kuus tundi mulgi memmede lugusid. «Käisime Aino ja Valve Käära, Elna Kõlli ning Erli Ilvese juures,» lausus ta. «Kylastasime neid kolme-nelja lapsega, kes tulid minuga hea meelega kaasa.»
Merle Hüva sõnul jagasid memmed oma meenutusi kooli- ja kolhoosiajast ning Siberis käimisest.
«Lisaks mulgi keelele on nende lugude säilitamine oluline kohalikul tasandil ka meie kyla ajaloo seisukohalt,» rääkis naine.
Enne Vana-Kariste kooli sulgemist ning seltsimajaks muutumist kasutati mulgi keelt endise koolijuhataja Merle Hüva sõnul tihti. Jõulunäidendid ja mõned laulud muusikatundides palus ta murde oskajatel tõlkida eesti keelest mulgi keelde.
Laager aitab keelt õppida
Abja Gümnaasiumi seitsmendas klassis õppiv Nele Kondas oli laagris kolmandat korda. «Meeldima hakkas, sest siin on huvitav. Siin saab õppida uut keelt. Enne ma ei teadnud sellest midagi, aga nyyd olen palju teada saanud,» põhjendas ta.
«Olen lugenud raamatuid mulgi keeles, luuletusi pähe õppinud ning õhtul esitame näidendit «Kana ja prussakas», kus mina olen kana osas.»
Tydruku sõnul on mulgi keele õppimise juures kõige raskem algus, kui varem on vaid kirjakeelt kuuldud.
«Loodan, et saan mulgi keelt kunagi nii kõnelda, et oskan seda korralikult ja saan ka oma lapsele õpetada,» ytles Kondas.