Eile kuulutati Tartus välja Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone kavandivõistluse tulemused. Häältega 5:3 eelistas žyrii võistlustööd «Mälestuste maastik», mille Jaapanist, Liibanonist ja Itaaliast pärit arhitektid pärjatakse 700 000 kroonise tasuga.
Võidutöö kujutab 350 m pikkust torulaadset klaashoonet, mis peaks moodustama yhtse terviku endise Nõukogude sõjaväe kilomeetripikkuse lennurajaga Raadil. Autorite ja kavandi toetajate meelest võib hoonet vaadelda kui kontseptuaalset kunstiteost, mis annab muuseumile kosmopoliitset hõngu.
Žyrii otsus vallandas eile avalikkuse pahameeletormi. Kavandi puudustena osutatakse peamiselt selle sobimatusele muuseumiks ja liiga kallist ehitus- ning ylalpidamishinda. Uues hoones napib nii näituse- kui hoidlapinda ja tööruumid on pimedad. Taunitud on ka uue hoone ideoloogilist sõnumit, mis seostab muuseumi rõhutatult Nõukogude pärandiga.
Žyriis toetasid võidutööd kultuuriminster Raivo Palmaru, Tartu linnaarhitekt Tiit Sild ning arhitektid Veljo Kaasik, Andres Alver ja Winy Maas. Kavandi vastu olid ERM-i endine direktor Jaanus Plaat, kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Peeter Mauer ja arhitekt Rein Murula. Kavandi tunnistasid täiesti sobimatuks ka žyriid nõustanud Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Arula ja Barry Lord Kanadast.
Võidutööd on arvustanud Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik. Tema sõnul peaks ERMi uus hoone tagama piisavad tingimused näitusteks, teadustööks ja kultuuriväärtuste säilitamiseks. “Muuseumihoonet ei tohiks käsitleda yksnes kui anonyymset kunstiteost vaid kui märki meie ja hõimurahvaste kultuurist. Muuseumihoone peaks olema meile endile heas mõttes tähenduslik ja peaks väljendama ka meie omapära. Võidutöö ei vasta paraku yhelegi loetletud tingimusele” ytles Kaasik.
Ta lisas: “Peagi saab rahvamuuseum saja aastaseks. Selle aja jooksul on nii Eesti kui maailm väga palju muutunud. Karta on, et veel suuremad muutused ootavad meid eelolevatel aastakymnetel. Me oleme kohustatud olema ettenägelikud ja alalhoidlikud. Kas uues muuseumis on võimalik meie ja hõimurahvaste hindamatuid ja ainulaadseid kultuuriväärtusi säilitada, kaitsta, näidata ja uurida näiteks ka siis, kui meie käsutuses pole elektrit ega keskkytet? Ma ei näe, et muuseumi kavand oleks selles mõttes pisutki jätkusuutlik.”
Jaanus Plaadi sõnul tuleb kavandiga kõvasti vaeva näha, et seda muuseumi vajadustele kohandada. Kui see ei õnnestu, tuleb võidutööst loobuda.
Maavalla Koda
Vaata lisaks: