Kanada ökoloogi William Reesi arutlusest Kanada keskkonnaseisundi ja sealsete poliitikute keskkonnasuhtumise kohta tuleb välja hirmutav tõik – Eesti ökoloogiline jalajälg on suurem kui Kanadal, kirjutab Roheline Värav!
William Rees on koos Mathis Wackernageliga ökoloogilise jalajälje kontseptsiooni väljatöötaja. Eri riikide jalajälgede mõõtmisega on Rees tegelenud juba yle 20 aasta.
Reesi sõnul on inimeste arusaamad ökoloogilisest jalajäljest lihtsustatud – ökoloogiline jalajälg ei koosne ainult meie tarbitud loodusvaradest, nagu tihti ekslikult arvatakse. Tegelikult hõlmab jalajälg kogu territooriumi, mida me kasutame toidu ja muu tarviliku hankimiseks, energiatootmisel tekkivaist jäätmeist ja muust mittevajalikust lahtisaamiseks ning infrastruktuuride mahutamiseks.
Reesil on kanadalastele varuks halb yllatus – kuigi riigil on piisavalt loodusvarasid ja ka palju inimtegevusest puutumata maad ning rahvaarv on samas suhteliselt väike, on Kanada ökoloogiline jalajälg maailmas suuruselt kaheksas. Eestlastele on siin peidus aga veel halvem yllatus – samas suurusjärgus on nimelt ka Rootsi, Soome, Eesti, Taani ja Iirimaa ökoloogiline jalajälg.
Igal kanadalasel läheb oma praeguse elustiili jätkamiseks vaja 7,25 hektarit maad. Et Maakera suudaks inimtegevusest korralikult taastuda, võiks inimene kasutada vaid 1,8 hektarit maad. Keskmiselt kasutab maailma elanik 2,2 hektarit maad. See tähendab, et inimkonna praeguse elustiili jätkamiseks peaks Maakera olema 20-25 protsenti suurem.
Rees ei nimeta, mis teeb loetletud riikide jalajälje nii suureks. Teised ökoloogid on varem Eesti hiigelsuure ökoloogilise jalajälje põhjusena nimetanud intensiivset autostumist, aga peamiseks põhjuseks peetakse siiski põlevkivienergeetikat.