[text]
Täna on

28. sydakuud avatakse Soomes Turu Kultuurikeskuse Ullakko galeriis fotonäitus Memmed ja hiied ehk pyhad salud.

 

t_Marilohmus.gif

 

Mari ja udmurdi pyhi salusid tutvustav näitus toob esile soome-ugrilaste vana looduskäsitluse. Näitus on kummardus vanaemadele, kes on hoidnud alal pärimuse ja andnud selle edasi uutele põlvkondadele, teatavad korraldajad.

 

Näitus on koostatud piltidest, mida Ulla Valovesi Hõimurahvaste sõprade yhendusest ja kirjanik Olli Tammilehdo tegid 2001. a. suvel Mari, Udmurdi, Eesti ja Soome pyhapaikades. Jäädvustati salusid, seal toimunud talitusi ja naaberkylade elanikke.

 

Näitus pole yksnes etnograafiline vaade saludele. Piltidest ja neid täiendavast jutust synnib jõud, mis äratab kysimuse meie enda loodustunnetusest, inimeseks ja põlisrahvaks olemisest.

 

Loodushoidlik ja jätkusuutlik maailmavaade ning -elulaad on iga terve identiteedi, kultuuri ja yhiskonna väärtuslikum osa. Paraku on suur osa maailmast neist väärtustest eemaldunud. Nii meie kui tulevaste põlvede heaolu sõltub meie võimest seada korda inimese ja keskkonna suhted. Soome-ugrilaste põline looduskäsitlus võib olla võti, mis aitab maailmal selleni jõuda.

 

Keskkonnaga arvestamine algab ikka inimese meeles. Pyhad salud hoiavad keskkonnahoidlikku mõtte- ja elulaadi ärkvel nii pyhadel aegadel kui argistes toimetustes. Pyhapaigad pole kaja minevikust. Haavatud keskkonnaga maailmas on neil kindel koht ja sõnum.

 

Arvati, et Stalini-aegne surutis hävitas loodususu. 1990. aastate kultuuriline vabanemine tõi aga pyhapaigad metsade sygavusest taas elujõulisena esile. Just saludes peetavad pyhad tometused tugevdavad väikerahvaste soome-ugrilist identiteeti ja yhtekuuluvust täna kõige enam.

 

Eripalgeliste ja mitmekesiste metsadena on pyhad salud tähtsad ka keskkonnahoiu seisukohalt. Sageli on nad kyla ainsaks vanaks metsaks. Salud ja muud pyhapaigad on ökosysteemi säilitamisel tähtsad just veeolude, loodusliku mitmekesisuse ja kalade juurdekasvu suhtes.

 

Nagu Eestis, nii Soomeski on pyhi salusid nimetatud hiiteks. Kristluse survel sai hiis Soomes kurja ja halvaendelise tähenduse. Kuigi hiietraditsioon on Soomes katkenud, leidub sealgi hiiega seonduvaid kohanimesid.

 

Turu kandis on teada vaid mõned hiied. Näiteks Rusko hiis, Liedo hiis, Paimio hiis ja Pertteli hiis.

 

Viimased uurimused Soomes on toonud teateid yllatavalt paljudest pyhadest puudest, mida yksikud inimesed või pered mäletavad ja hoiavad.

 

Soome identiteet ja elulaad on metsaga tugevalt seotud. Tuntud kunstnikud ja teised loojad ammutavad sealt jõudu. Mets on soomlastele tähtis elatusallikas ja puhkekoht. Marja- ja seeneajal võib metsast leida vaat et kogu rahva memmest ettevõtte juhini.

 

 

Näituse “Mummot ja hiidet eli Pyhät lehdot” avamine toimub 28.01. kl 13.00. Näituse avamisel esitavad Tuija Kuopanmäki Kalevala laule ja Julia Kaprina mari kandlelugusid ning laulu. Kohe peale näituse avamist saab vaadata mari režissööri Aleksei Aleksejevi filmi Pyha mägi. Seejärel saab vestelda läinud aastal Aleksis Kivi Seitse venda mäemari keelde tõlkinud Aleksei Aleksejeviga tõlkimisest ja olukorrast Marimaal.

 

Radokuu jooksul toimub näitusel teisigi syndmusi:

 

02.02. Helen Kallio: soome looduskäsitlus – esitlus.

08.02. Leena Laulajainen ja Svetlana Hämäläinen: Mari luuleõhtu

15.02. Tuija Kuoppamäki: soome-ugri põlisusud – sissejuhatus.

 

Õhtud algavad kl 18.00, sissepääs tasuta.

 

Näituse korraldavad Sukukansojen ystävät ry ja Ullakko galerii. Näitus on avatud 24. radokuuni.

Turu Kultuurikeskus asub Vanha Suurtori tn 3. Näitus on avatud esmaspäevats teisipäevani kl 12 – 19 ja laupäeval, pyhapäeval kl 11 – 17. Sissepääs tasuta.

 

Maavalla Koda

 

Vaata lisaks:

 

Näitus

 

Turu Kultuurikeskus