Hiite uurimise tegevuskava koostamine seisab vastava tööryhma moodustamise taga, kirjutab Eesti Päevaleht.
Maausulised muretsevad looduslike pyhapaikade uurimise jätkumise pärast, sest kultuuriministeerium pole vastava programmi koostamiseks tööryhma kokku kutsunud.
Maavalla koja vanem Ahto Kaasik osutas asjaolule, et paljude seni teadmata hiite, kultuskivide ja ohvriallikate asukohti ning nendega seotud pärimusi mäletavad veel vaid väga eakad inimesed, keda jääb iga päevaga järjest vähemaks. “Seetõttu võib hulk inimeste mälestustes olevat väärtuslikku teavet kaotsi minna,” ütles Kaasik.
Tema sõnul peaks hiite uurimise tegevuskava loov meeskond praegu ametis olema, kuna mahukas eeltöö peab juba oktoobriks valmis saama.
“Siiani puudub terviklik ylevaade selle kohta, kui palju on Eestis looduslikke pyhapaiku, kus need asuvad ja millises seisukorras on,” ütles Kaasik.
Mõnekuuline nihe
Looduslike pyhapaikade uurimise tegevuskava ettevalmistamist veab muinsuskaitseameti kaudu kultuuriministeerium. Ministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn põhjendas seisakut sellega, et kuna varasemat töögruppi juhtinud muinsuskaitseameti peadirektor Agne Trummal hukkus, ei saa uut tööryhma moodustada enne uue peadirektori valimist veebruaris. “Kuna töödes tekib mõnekuuline nihe, lykkub hiite uurimise tegevuskava valmimine oktoobri asemel detsembrisse. Nagunii rakendub see alles 2007. aastal,” ütles Pärn.
Eesti looduslikud pyhapaigad
•• Praeguseks on ametlikult kultuurimälestiseks tunnistatud 447, loodusmälestiseks umbes 50 looduslikku pyhapaika. Seega on tänase seisuga riikliku kaitse all ligi 500 iidset pyhapaika.
•• 19. sajandil alanud rahvapärimusliku kogumistöö tulemusena on teadusasutustesse, arhiividesse ja muuseumidesse talletatud andmeid enam kui 2500 loodusliku pyhapaiga kohta.
•• Looduslikud pyhapaigad – hiied, pyhad puud, allikad, ohvrikivid ja -aiad ning ristipuud – moodustavad olulise osa kultuuripärandist ning pärimuskultuurist. Looduslikud pyhapaigad yhendavad nii ajaloolisi, arheoloogilisi, usundilisi, folkloorseid kui ka ökoloogilisi väärtusi.
•• Maavalla koja andmetel on Eestis teada vähemalt 550 hiiepaika, 2500 yksikut pyha puud, allikat jms, millest on muinsuskaitse all vähem kui kuuendik.
•• Riigil puudub pyhapaikadest terviklik ylevaade, mistõttu neid ei saa võimalike arendustööde eest kaitsta.