Esimese ylemaailmse elukoosluste ehk ökosysteemide hindamise tulemused annavad inimkonnale pysimajäämiseks lootust. Samas hoiatavad tulemused karmilt, et senine inimtegevus on hävitamas neid looduslikke seoseid, mis yldse võimaldavad elu Maal, kirjutab Roheline Värav.
«Kuigi me tuvastasime ulatusliku yleilmse allakäigu, on hindamise lugu ikkagi lootuse lugu,» ytleb hindamisprojekti juhtteadlane, USA Wisconsini Ylikooli limnoloogiaprofessor dr Steve Carpenter. «Saime kinnitust, et meil on olemas vahendid, millega allakäik peatada ja alustada liikumist paremuse poole. Saime teada et kogu maailma keskkonnaseisundi paremaks muutmiseks on praegu vaja ainult poliitilist tahet – kõik ylejäänu on juba olemas.»
«Inimkonna heaolu ja planeedi tervist ei saa kuidagi teineteisest lahutada,» kinnitab hindamisprojekti direktor dr Walter Reid USA Stanfordi Ylikooli keskkonnainstituudist.
Elukooslused on alla käinud
Hindamine viidi läbi YRO korraldusel ning selles osalesid 22 maailma juhtivat teadusasutust. Töö kestis yle nelja aasta ja seda tegid kokku 1360 teadlast ning eksperti 19 riigist.
Selgus, et yle 60 protsendi Maal elu jätkumist tagavatest elukooslustest on kas alla käinud või pea viimase piirini ära raisatud. Muuhulgas on pärast 1945 aastat põllumaad juurde kultiveeritud rohkem, kui 18. ja 19 sajandil kokku. Pea veerand Maast on nyyd põldude all.
Järvedest ja jõgedest inimtegevuseks veeammutamine on viimase 40 aastaga kahekordistunud ja kolmandik maailma elanikest elab elukooslustes, kus leidub alla kymne protsendi maailma mageveevarudest.
Tervislikud mõjud
Pärast 1860. aastat on kahekordistunud lämmastikuvool ookeanitesse. Vähemalt 25 protsenti merede kalavarust on ylekalastatud.
Järjest kiirenev loodusvarade ärakasutamine viimase poole sajandi jooksul on avanud tee uutele haigustele, laialdasele veesaastele, rannikulähedastele surnud tsoonidele ning kalavarude pea täielikule väljasuremisele mõnel pool.
Teadlased tunnistavad, et ökosysteemide järjest tugevam kurnamine on aidanud parandada inimeste tervislikku seisundit. Paraku on tegu Pyrrhose võiduga, sest parema tervise ja pikema keskmise eluea eest tuleb maksta järjest kõrgemat hinda. Teisisõnu – inimeste yldiselt parema tervise tagamine praegusel moel pole jätkusuutlik. Järelikult tuleb leida praegusest erinevaid teid, tagamaks inimestele ka edaspidi hea tervis ja pikk keskmine eluiga.
Inimese pysimajäämine sõltub kiiretest muutustest
Praeguseks on häving kasvanud juba nii suureks, et valitsustel on väga raske välja töötada jätkusuutliku arengu arengukavasid. Reidi sõnul ei tohi maha vaikida tõika, et looduse kallal toime pandud laastamistöö ohustab juba kõige otsesemalt inimese enda pysimajäämist.
Reid aga toonitab taas, et hävingut saab katkestada ja pööre paremusele on võimalik, muutudes iga raisatud päevaga kyll järjest raskemaks. Lahendused on igas maailma paigas ja igal juhul erinevad, kuid kogu maailma ulatuses on vaja eeskätt vaid yht – majanduslik mõtlemine peab hakkama käima koos keskkonnahoidliku mõtlemisega. Kui need kaks õnnestub yhendada, siis ongi jätkusuutlik areng tagatud ja konkreetsed lahendused juba kerged tulema.
Teadlaste hinnangust on lubanud oma järeldused teha paljud Euroopa riigid ja Hiina. Peaaegu mingit huvi pole hindamistulemuste vastu tundnud USA.