Venemaa soomeugrilased elavad valdavalt maal. Näiteks Mari Vabariigi Mäemari või Morko rajoonis on nende osatähtsus maaelanikkonnast ligi 90 protsenti, kirjutab Jaak Prozes Eesti Päevalehes.

Linnaelanikkonnast on soome-ugrilasi valdavalt alla 20 protsendi. Peamiselt on tegemist esimese põlvkonna linlastega, kes on syndinud maal. Seega on soome-ugrilaste igapäevaelu maaeluga tihedalt seotud. Ilmselt pole täiskasvanud soomeugrilast, kel poleks oma maatykki kõpitseda ja sealt talvevarusid täiendada.

Praegu elab sealne maaelu aega, mis meenutab meie 1990. aastate algust - toimub kolhooside lagunemine, spetsialiseerumine kitsatele valdkondadele, tekivad väikefirmad ja peremehedki. Peremehi leida on aga raske, sest 80 aastat kolhoosiaega ja traditsiooniline kylakogukond teevad oma töö.

Maal valitsev tööpuudus ja väikesed palgad on kaasa toonud uue linnastumislaine. Rahvusliikumiste liidrid näevad selles suurimat ohtu rahvuskeeltele, sest kylad valguvad noortest tyhjaks. See toob omakorda kaasa koolide sulgemise, mis pea kõikjal soome-ugri aladel toimubki. Edasi on vaid aja kysimus, mil kylad yhendatakse ehk väiksem kyla maha lõhutakse ja sealsed elanikud ymber kolitakse. Pole ju väikekylas, kus paarkymmend suitsu, mõtet elektrit ja gaasi hoida.
 

Mari keel kuni bussipeatuseni 

Kylades aga, nagu öeldud, kõneldakse valdavalt soome-ugri keeli, ka kylakoolis on yks või teine soome-ugri keel õppeaineks. Linnades on aga selliseid koole mõni yksik, näiteks Udmurdi Vabariigi 750 000 elanikuga pealinnas Ižkaris (Iževskis) on kaks sellist kooli. Seega on sealsel maaelul tugev rahvuslik spetsiifika, mille tahtmatu, mõnel puhul aga tahtliku väljasuretamisega kohalik võim tegelebki. 

Öeldakse, et mari keelt kuuleb kuni bussipeatuseni. Praegu on veel nii, et mari kyla räägib mari keelt. Viimaste aastate jooksul vähenenud rahvuskeelse massimeedia ja kirjanduse tarbimine ning venekeelse interneti ja televisiooni võidukäik ähvardab aga paari põlvkonnaga mari keele maride suust ära võtta. Tasapisi toimub see maalgi. Kuidas aga välja arendada rahvuslik ja rahvuskeelne soome-ugri linnakultuur, seda ei teagi. Ilmselt on selles soome-ugri rahvaste tuleviku võti.

Eesti Päevaleht