Rohelise Värava vastutav väljaandja Toomas Trapido kirjutab Eesti Päevalehes, et läänerannikul naftareostuses hukkuvad linnud peaksid panema meid mõtlema naftaajastu lõpule.
Nagu teisest ilmast on jõudnud Eesti randa must nafta ja sellega määrdunud linnud. Praeguse info kohaselt on tegu ajaloo suurima naftakatastroofiga meie vetes. Dalai-laamale on omistatud ytlust: “Kui sa kaotad, siis ära kaota õppetundi.” Seega pyyan minagi mõelda sellele, mida ytlevad need juba surnud ja surmale määratud linnud.
Esimene kysimus on: kust Eesti looderannikule jõudnud nafta pärineb? Edasiste õnnetuste ärahoidmiseks peaksid Läänemere-äärsed riigid kiiresti käivitama merel liikuvate laevade regulaarse satelliidiseire. Tänapäeval ei ole selles minu arusaamise järgi midagi võimatut. Lisaks on igal laeval globaalse positsioneerimise systeem, mis võiks anda laeva liikumise kohta reaalajas infot maismaal asuvatele vastuvõtjatele. Sel viisil fikseeritaks iga laeva teekond ja paiknemine igal ajahetkel. Läänemerel kui eriti tundlikul merealal peaks see olema ka rahvusvaheliselt jõustatav. Kui lisada seirelennud, läheks karistamatu reostamine päris raskeks. Naftaõnnetuste ennetamise ja reostuse likvideerimiseks valmisoleku pealt ei tohiks raha kokku hoida, eriti nafta hinda ja selles äris liikuvat rahahulka arvestades.
Lindude suled on koos naftaga – ollusega, mida me tavaliselt kunagi ei näe. Kui näeme, on midagi valesti. Samas on nafta meie elu käigus hoidev vedelik. Kui selle liikumine homme lõpeks, peatuks meie harjumuspärane elu umbes nädala jooksul. Esialgu tekiksid tanklates järjekorrad, poed hakkaksid tyhjenema, yhissõidukid ei sõidaks ning pangaautomaat ei annaks raha. See pole odava filmi syžee, vaid 2000. aasta septembris Inglismaal toimunud kytuseprotesti tagajärgede kirjeldus. Siis blokeerisid kalli kytuse vastu protestivad veokijuhid rafineerimistehased ja kytuseterminalid.
Naftatootmise tipp käes
Me sõltume naftast – nii looduse kaitsjad kui ka selle kasutajad. Ent naftatootmine läheneb oma geoloogilisele ja majanduslikule tipule, kui see juba käes ei ole. Tänavune aasta võib jäädagi maailma kõige suurema naftatoodanguga aastaks, mil maa seest pumbatakse välja umbes 84 miljonit barrelit (1 barrel – 159 liitrit) naftat. Tippujõudmise põhjuseks on nii geoloogiline paratamatus – nafta hulk maakoores on lõplik – kui ka maailma, eriti Aasia yha kasvav nõudlus.
Maakoor on praktiliselt läbi uuritud ja kõik suuremad naftamaardlad teada. Uute suurte naftaväljade (yle 500 miljoni barreli) leidmise tempo kahaneb: aastal 2000 avastati 16 välja, 2001 – 9, 2002 – 2 ja 2003 – 0. Tasub meeles pidada, et selline megaväli ei rahulda maailma naftavajadust nädalakski. Maailma suurimad naftaväljad Saudi Araabias, Kuveidis ja mujal Pärsia lahe piirkonnas avastati valdavalt 1930-ndatel ja 1940-ndatel.
OPEC-i liikmesriikide deklareeritud varud kasvasid paberil hyppeliselt 1980-ndatel, kui OPEC seadis oma liikmete tootmiskvoodi sõltuvaks varudest. Samas on kõik nende riikide naftat puudutav rangelt salastatud. Isegi kõige autoriteetsemad rahvusvahelised energeetikaylevaated (International Energy Agency (IEA) World Energy Outlook, BP Statistical Review of World Energy) toetuvad varude puhul naftariikide eneste antud andmetele. Kuid näiteks naftagigant Shell on pidanud hiljuti tunnistama oma varude ylespuhumist kuni neljandiku ulatuses.
Umbes pool kättesaadavast naftast ehk ligi triljon barrelit on tänaseks välja pumbatud. Praeguse tarbimismahu kasvu juures jätkuks järelejäänud poolest 20–30 aastaks. Ressursi piiratuse tingimustes on muidugi palju raskem tegutseda ning see eeldab kas head yleilmset koostööd või suurt sõjalist jõudu ressursi hõivamiseks, tootmiseks, transpordiks ja kõige selle turvamiseks.
Yha enam puuritakse ja pumbatakse naftat raskesti ligipääsetavatest maakera piirkondadest, näiteks mitme kilomeetri sygavusest merepõhjast, mis tõstab iga kättesaadud barreli omahinda. Lisaks on maa sees asuva nafta ja maa peal toimuvate konfliktide vahel tugev seos. Aeg-ajalt pyhib naftatööstusest yle ka loodus ise – eelmise aasta augustitormid sisuliselt seiskasid nafta- ja gaasitootmise Mehhiko lahel. Iga tänapäeva hiinlase unistus on saada auto omanikuks ja loomulikult ka selle kasutajaks. Hiina firmad käivad maailma naftavarude omanikel kosjas. Kõik see on muutnud naftaturud närviliseks ning isegi soliidsed investeerimispangad ja -gurud pakuvad yksteise võidu uusi naftahinna rekordeid.
Mida teeb Eesti?
See ongi lindude kysimus meile. Kui me seda ei kuule ning vastuseid otsima ei hakka, siis osutuvadki need kannatused asjatuks.
Kõik Eestis seni tehtud arengukavad ja tulevikuprojektsioonid põhinevad minu teada jätkuva majanduskasvu eeldusel, mida omakorda toidab siiani suhteliselt odav energia – nii põlevkivielektri kui ka nafta ja gaasi näol. Inimest, kes kysib, kas on tehtud ka naftahinna kahe- või neljakordseks tõusmist arvestav stsenaarium, vaadatakse pisut haletsevalt kui ullikest. Aga ainuyksi eelmise aasta jooksul tõusis naftabarreli hind ligi kaks korda. Samas räägitakse neljarealisest Tallinna–Tartu kiirteest, Saaremaa sillast ja teistest odavat kytust eeldavatest infrastruktuurikavadest. Mis siis, kui bensiiniliiter maksab paari aasta pärast tõepoolest 50 krooni? Kelle autod täidavad need neli rida Tallinna ja Tartu vahel?
Maailma riigijuhid ja parlamendid tunnistavad yksteise järel naftatootmise tipu kättejõudmist ning korraldavad selleteemalisi arutelusid. Eestit ei näi see teema puudutavat. Mõnikord on tunne, nagu elaksime mõnel muul planeedil kui näiteks Prantsusmaa peaminister de Villepin, kes ytles läinud aasta lõpul: odava energia aeg on läbi. Samuti on Eestis arusaamatu, miks Uus-Meremaa parlament arutab tõsiselt “naftatipu” mõju oma riigile ja miks on rikas Rootsi seadnud eesmärgiks vabaneda paarikymne aasta jooksul fossiilkytuste kasutamisest.
Tahaksin vabariigi valitsuselt ja riigikogult kuulda selget vastust: kas “naftatipu” ja energia olulise kallinemise teemat on arutatud ning kas hakatakse koostama n-ö energialoojangu võimalikkust eeldavat Eesti arengukava? Kõik, kes kavatsevad ka paarikymne aasta pärast Eestimaa pinnal elada, peaksid vastust teadma.