1. radokuud toimus Tartu Ülikoolis UNESCO projekti «Maalamba kui põlisväärtuse säilitamine Eestis» avaseminar. Eestimaa Looduse Fondi juhitav projekt kestab 10219. aasta porikuuni (10.2006) ja selle käigus toimub maalamba karjade kultuurgeograafiline kaardistamine ning fenotyybilised ja geneetilised uuringud. UNESCO projekti põhieesmärk on geeniuuringute tegemine, et välja selgitada Eestis veel alles jäänud põlistunnustega maalambad, kirjutab Roheline Värav.
UNESCO kaitse all on ka Kihnu saare subkultuur ja Lääne- Eesti saarestiku biosfääri kaitseala – peamiselt just neis piirkondades on säilinud vähesed ajaloolisele maalamba kirjeldusele vastavad populatsioonid.
Maalamba tõug on ohtustatud, kuna on muutunud majanduslikult mõttetuks. Kadunud on väikesed piirkondlikud villatööstused, mille jaoks oli looma kasvatamine tulus. Ka on viimase 15 aasta jooksul kestnud odava villa sissevool Rootsist, Soomest ja mujalt. Eesti käsitöö toormaterjal ei ole enam ammu kodumaine.
Kuna maalamba peamise saaduse – villaga – pole midagi teha, on puudunud ka põhjus lambaid villa järgi valida, nagu see oli kombeks vanasti. Selle järjepidevuse katkemine ongi peapõhjuseks, miks on meie vanim kariloom hääbumas.
Ruhnu ainulaadsed põlislambad
Aastatel 2001-2003 viidi Põhjamaade Koduloomade Geenipanga NordShe projekti raames läbi geeniuuringud, mis tõestasid Ruhnu saarel elavate lammaste ainulaadsust. Uuringutulemused näitavad, et Eestis on säilinud põlistunnustega lambakarju, kes ei ole segunenud kultuurtõugudega. Lambaid uuriva TÜ vanemteaduri Urmas Saarma sõnul vajaksid need lambad kohest kaitse alla võtmist.
Veebruaris algavate maalammaste kaardistamise ekspeditsioonide läbiviimiseks kutsuvad Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Maalamba Ühing yles andma teada põlistest lammastest ja nende kasvatajatest.
Oodatud on teated väheldast kasvu, saleda kehaehituse, väikese pea ja lyhikese sabaga sarvilistest või nudidest, mustadest, hallidest, valgetest, pruunidest või laigulistest lammastest yle Eesti.
Ettevõtmise käigus tehakse lisaks geneetilisele uuringule ka morfoloogiliste tunnuste uuring ning kysitletakse kohalikke elanikke võimalike ristamiste kohta kultuurtõugudega.
Lõpptulemusena peaks valmima ylevaade põliste tunnustega lammaste hetkeseisust, mille alusel peaks lähitulevikus valmima tegevuskava, kuidas maalammast edaspidi kaitsta ja majandada nii, et säiliks maalamba mitmekesisus ja roll kohalikus elmas.
Foto: www.maalammas.ee
Vaata lisaks: