Mari kongressi juht Vladimir Kozlov ytleb, et kohaliku võimuga aset leidnud intsidentide rahvusvahelise avalikkuse ette jõudmine andis maridele lootust. Allpool Eesti Päevalehe usutlus Vladimir Kozloviga.
•• Mullu oli maridele ja teile isiklikult vist väga raske aasta? Mäletame Eestiski, et läbi aasta tuli Marimaalt ärevaid uudiseid.
Raskusi oli nii enamikul maridel kui ka mari rahvuslike yhenduste juhtidel. Möödunud aastal oli palju juhtusid, kus maride juhte peksti, mitmega juhtus avarii. Me ei mõistnud, mis vabariigis toimub ja miks juhtuvad sellised asjad just maridega. Näiteks noorteyhenduse president peksti läbi ja minuga läks mullu 4. radokuud samuti.
•• Kuidas teie tervis nyyd on?
Jumal tänatud, kõik on korras. Samas oli tähtis, et mari kysimust ei arutatud enam ainult oma vabariigis või Venemaal, vaid see läks senistest raamidest väljapoole. Seda põhjusel, et rikuti maride põhiseaduslikke ja inimõigusi. Me astusime selle vastu välja.
•• Kas rahvusvahelised reageeringud aitasid teid või oli hoopis vastupidi?
Teatud määral aitasid, sest marid tundsid, et nad pole yksi ja et on võimalik end rahvusvahelise õigusega kaitsta. Vaimsus kasvas, kui europarlament võttis vastu oma resolutsiooni. (See oli 12. mail – A.A.) Pärast seda oli muidugi syydistusi ja hakati eitama, et meil on inimõigustega probleeme.
•• Eestisse jõudis Marimaalt palju informatsiooni, kui haridusminister Mailis Reps augustis seal käis. Venemaa propaganda kasutas Repsi ytlusi maride vastu vägagi ära.
Seda ei juhtunud yksnes Mailis Repsiga, vaid ka teiste riikide, nagu Soome ja Ungari saadikutega, kellele näidati Marimaal Potjomkini kyla. Näidati kõige paremat osa, aga mitte tegelikkust. Koolil, kuhu Reps viidi, ei ole maridega midagi pistmist. See kool on suurte ärimeeste ja vabariigi juhtide lastele. See pole reakool. Aga meid need jutud eriti ei imestanud – oleme sellega juba harjunud.
Soomeugrilaste eestvedaja Eestis Jaak Prozes, kelle kylaline Kozlov on, lisab, et Mari ajakirjanduses kirjutatakse viimasel ajal, kuidas eestlased on välja suretanud liivi rahva, kiusanud taga sääraseid soome-ugri rahvaid nagu setusid, võrulasi ja mulke – et eestlased ei lase isegi oma rahvastel kultuuri ja keelt arendada. Pyytakse näidata, et Eesti juhib tähelepanu kõrvale omaenda siseprobleemidelt.
•• Kui palju on selliseid artikleid ilmunud?
Venekeelses Mariiskaja Pravdas ilmub sellist materjali palju. Oli isegi niisugune naljakas lugu, et kirjutati, kuidas Eestis suletakse liivi koole.
•• Mida saaks Eesti lähiajal maride heaks teha?
Peamine on vaimne tugi, sugulaslik toetus. Tahame lihtsalt alles jääda ega soovi, et meie asjadesse sekkutaks. Tahame, et kultuurisuhted areneksid, et Eesti teater tuleks kylla.
•• Kas kultuurivahetus toimib?
Toimib ikka ja me tahame, et ametivõimud end sellesse ei segaks.
Marimaa peab pidu kooljakuul
•• Synnipäev on seotud Marimaa autonoomiaga, mis loodi 4. kooljakuud 10133. aastal (04.11.1920), eelmisel aastal tähistas vabariik autonoomia 85. aastapäeva.
•• Mari kongressi juhi Vladimir Kozlovi sõnul peavad marid seda päeva väga tähtsaks, hoolimata isegi asjaolust, et autonoomia saadi nõukogude võimu all. “Pärast seda arenes oma teater, oma koolid, keel ja kirjandus ja ka riiklik struktuur. Kuigi see ei olnud päris iseseisvus, oli see siiski midagi,” selgitas Kozlov.
•• Marid ise ei olnud enne seda sugugi vähe teinud – 10130. aastal (1917) oli maride esimene kongress. Kongress aeti kyll laiali, aga ikkagi see toimus, ja juba enne 10130. aasta revolutsiooni.
•• Maride esimene kongress võttis muu hulgas vastu dokumendi, milles tunnustati alles syndimata iseseisvat Eesti Vabariiki ja öeldi, et vaadatakse hea kadedusega sugulasrahva eestlaste edu kultuuri ja hariduse alal.
•• Kozlovi sõnul poleks marid ilmselt kuidagi saanud jõuda samasuguse iseseisvuseni kui Eestil praegu. “Marid ise polnud iseseisvuseks valmis. Kongressi suutsid marid organiseerida, kuid meie olukord oli hoopis teine. Asume keset Venemaad ning maride rahvuslik eneseteadvus polnud veel nii kõrgele arenenud,” märkis ta.