Peruus Puruse rahvuspargis omaette elav prio põlisrahvas on sunnitud ebaseadusliku metsaraie tõttu lahkuma põliselt asualalt. Pirod on põgenedes yletanud Brasiilia piiri ja sattunud sealsete põlismaalastega vastuollu, teatab Survival.

Kuigi Kagu-Peruus on loodud rahvusparke ja põlismaalaste reservaate, ei ole nad piisavalt kaitstud jätkuva ebaseadusliku metsaraie eest.

Brasiilia põlismaalaste eest seisev yhendus FUNAI kardab, et kaua omaette elanud pirod võivad nakatuda haigustesse, mille vastu neil puudub immuunsus. Samuti võib pirodel Brasiilia põlismaalstega tekkida lahkhelisid nende loodusvarade pärast.

FUNAI ametnikud on leidnud Envira jõest märgistatud planke ja õlitynne, mis viitavad laiahaardelisele raiele Peruus.

FUNAI avastamata põlismaalste osakonna juht José Meirellese sõnul hävitatakse kunagist puutumatute põlismaalste varjupaika ohtliku kiirusega. Ta hoiatab: “Peruus toimuv raietöö pole väikesemahuline. Niipea, kui pirod liiguvad Brasiilia põlismaalaste aladele, tekib tyli maade pärast, mis viib sõjani. Inimesed tapavad yksteist maha ja ainult kondorid on tunnistajateks”.

Nelja viimase aasta jooksul on FUNAI töötajad täheldanud Acre osariigis Peruu piiri lähedal pirode arvukuse tõusu. 10211. aastal (1998) piirasid pirod paar päeva Envita jõe ääres asuvat FUNAI laagripaiga. Kaks aastat hiljem viidi inimtyhjast laagrist ära toitu, nõusid ja tööriistu. Mõned aastad tagasi ryndas yks põlismaalane José Carlos Meirellest, kes on Envira ylemjooksul FUNAI tugiposti ylem. Sellisest käitumisest võib järeldada ainult yhte – pirod soovivad jääda eraldatuks muust maailmast.

Pirosid, keda arvatakse olevat kuni 300, peetakse rändrahvaks. Nende varjualuste paiknemise põhjal oletatakse, et pirod läbivad toidujahil suuri alasid. Pirode liikuvale eluviisile viitab seegi, et nende juures pole teada  suuremaid ja yhiseid hooneid. FUNAI on leidnud yksnes 60 pirode varjualust.

Brasiilia poolel elavad kolm paikset hõimu suurtes malocades (kyla yhismajades), tegelevad põllumajandusega ning haldavad kindlat maa-ala. Nemadki on aeg-ajalt pidanud kannatama valge inimese tõttu. Yks põlismaalane tapeti 10213. a. (2000) pyssilasuga Alto Tarauaca jõe ääres.

Vaata lisaks:

Survival (inglise keeles)

FUNAI (hispaania keeles)

Maavalla Koda