Eile tähistati Abja kultuurimajas murdekeelepäeva laste esinemistega ning tänati mulgi keeles omaloomingulisi palu kirjutanud inimesi. Kõik kirjutajad said tänutäheks raamatu «Loomislugu Mulgimaalt». Abja kultuurimaja töötaja Maret Hieti sõnul saatis kirjatöid 24 inimest, kellest noorim oli 11-aastane ja vanimad 82-aastased, kirjutas ajaleht Sakala
«Mulle meeldisid eriti memmede imelihtsate sõnadega mälestuskillud lapsepõlvest,» rääkis Hiet. «On tore, et inimesed meile kirjutisi saatsid, ning loodame, et need saavad kunagi kaante vahele.»
Halliste Põhikooli viienda klassi õpilane Jaanika Kihnu saatis võistlusele muistendi, mille ta oli kirjutanud eesti keele tunnis.
«Väga raske mul kirjutada polnud, otsisin mulgikeelseid sõnu ja panin loo kokku,» lausus Kihnu. «Mulgi murre on pisut raske, aga see meeldib mulle ja mulgi keelt võiks edaspidigi õppida.»
Viljandist oli suure esindusega yritusele sõitnud Mulkide Selts. Selle juhatuse liige Leili Veidebaum ytles, et tal on hea meel, kui lapsed mulgi keelt räägivad. «Meie kaome ning kui keegi järele ei tule, kaob murre ära,» nentis ta.
Veidebaumi sõnul oli Abjas aset leidnu ilus yritus. «Abja ja Halliste kandis tehakse mulgi keelt koolides õpetades väga tänuväärset tööd,» lausus naine. «Võru keel on juba rahva sekka läinud: noored räägivad seda ja ilmub raamatuid. Mulgid on hakanud oma murde rääkimisele alles viimasel viiel aastal rohkem tähelepanu pöörama.»
Veidebaumi sõnul teeb tal sydame soojaks, kui ta kuulab Eesti Raadiost Kihnu, Võru ja Mulgi uudiseid. «Lausa ootan neid. Murdekeelseid uudiseid võiks rohkemgi olla!» lausus ta.
Mulkide Seltsi juhatuse liige Erna-Elise Neimann leidis, et rohkem tähelepanu peaks pöörama Mulgi murde puhtusele.
«Valutame seltsis sydant, sest mulgi keele sõnu ja kõnepruuki tuleks paremini säilitada,» kõneles ta. «Mulgi murdesse tahetakse sisse tuua võõrkeelseid sõnu, mida juba kirjakeeles kasutatakse, kuid eelistama peaks vanaaegseid sõnu ja mulkide omapärast keelepruuki.»