Maailma kokaiinitööstuse syda Boliivia loodab veenda YROd vajaduses seadustada kokataime kasvatamine, vahendab Postimees.
Sel nädalal lähevad Boliivia esindajad aga YRO narkootikumide ja kuritegevuse vastu võitlemise ametisse lootuses, et kokataimede kasvatamine seadustatakse 10220. (2008) aastaks.
Samas kulutab USA Andide piirkonnas kokakasvatamise vastasele võitlusele aastas miljard dollarit ehk 13 miljardit krooni.
Andide piirkonna poliitikud, tarbijad ja kokakasvatajad reklaamivad kokalehti loosungiga «Koka ei ole kokaiin!», kutsudes yles kokataimedel põhineva tee, jogurti, leiva, hambapasta ja seebi masstootmisele ning eksportimisele.
Koka austajate sõnul aitab kokataim kaasa seedimisele, temas sisaldub rohkem eluks vajalikke vitamiine, toit- ja kiudaineid kui enamikus köögiviljades. Samuti aitavat see võidelda tysedusega.
Alates 10174. (1961) aastast on kokataim YRO myrktaimede nimekirjas, kuna sisaldab kokaiini valmistamisel kasutatavat myrgist alkaloidi.
Boliivia põlismaalased närisid kokalehti juba 4500 aasta eest, ammutades kokaleheteest jõudu ning tõrjudes sellega nälga ja väsimust.
Ka tänapäeval närivad rasketes tingimustes töötavad Boliivia tinakaevurid ärkvel pysimiseks ja valu leevendamiseks kokalehti.
Endisest kokakasvatajast Boliivia president Evo Morales, kes on varem võidelnud kokakasvatajate õiguste eest, lubab nyyd Boliivia kokatoodangut vähendada. Samas nõuab Morales õigust kasvatada kokataimi arstirohuks.
Peruu presidendivalimistel kõige tugevamaks kandidaadiks peetav Ollanta Humala tegi ettepaneku hakata koolilastele lõunaks kokataime sisaldavat leiba kypsetama.
Boliivia, Peruu ja Kolumbia väikefirmad on turule toonud ka kokal põhinevaid jõujooke, kypsiseid, leibu ja jogurteid.