YRO teatel on inimyhiskond käivitanud suurima liikide hävimise laine pärast dinosauruste väljasuremist 65 miljoni aasta eest, vahendab ajaleht Postimees.
Eile avaldatud raport «Global Biodiversity Outlook 2» maalib synge pildi taime-, looma-, putuka- ja linnuliikide pidevast vähenemisest ning hoiatab, et praegune hävimiskiirus on varasemast 1000 korda kiirem.
Raporti kohaselt on viimase 500 aasta jooksul kadunud 844 looma- ja taimeliiki.
«Selle tulemusel oleme praegu vastutavad Maad tabanud kuues peamises liikide hävimise protsessis,» seisab ÜRO keskkonnaraportis, mis avaldati seoses Brasiilias Curitibal alanud kohtumisega.
Inimkonna kasv 6,5 miljardini hävitab tuhandete teiste liikide elukeskkonna ning õõnestab 2002. aastal Johannesburgi tippkohtumisel kokkulepitud põhimõtet, mille kohaselt tuleb hävingu kiirust 2010. aastaks aeglustada.
Ylemaailmne vajadus loodusvarade järele yletab planeedi hetkevõimsuse neid uuendada 20 protsendi võrra.
«Bioloogilise mitmekesisuse kadumise otsesed põhjused, nagu eluareaali muutumine, yletarbimine, võõrliikide sissetung, toitainete yhte kohta kuhjumine ja kliimamuutused pole näidanud vähenemistendentsi,» seisab raportis.
Värske YRO raport on kurjakuulutavam kui eelmine, 2001. aasta oma, ning kinnitab, et 2010. aastaks seatud eesmärgid võib saavutada ainult «ebaharilikke lisameetmeid rakendades».
Igal aastal raiutakse maha kuus miljonit hektarit põlismetsa. Kariibi meres asuv tugev korallikiht on viimase 30 aasta jooksul keskmiselt vähenenud kymme kuni 50 protsenti.
Uuritud kõrgematest linnuliikidest ohustab häving 52 protsenti ja Põhja-Atlandi suurte kalade arvukus on viimase 50 aasta jooksul vähenenud kahe kolmandiku võrra.
«Liikide mitmekesisus väheneb igal tasandil ja geograafilisel areaalil ning rahvusvaheline reisimine, kaubandus ja turism soodustab arvukate võõrliikide sissetungi habrastesse ökosysteemidesse,» teeb raport kokkuvõtte.
Positiivseks asjaoluks on raporti andmetel looduskaitsealade arvukuse kasv, kuigi levinumatest kaitse all olevatest looduskeskkondadest suudetakse kaitsta kymmet protsenti.
Kui maapinnast on kaitse all 12 protsenti, siis ookeanitest ainult 0,6 protsenti.