Kolmapäeval, 22. urbekuud, algusega kell 17 peab Tartu Ülikooli soome keele ja kultuuri kylalislektor Janne Saarikivi Fenno-Ugria Hõimuklubis (Tallinnas, Roosikrantsi 6, Eesti Keele Instituudi III korruse saalis) fotodega pikitud ettekande

“Meresaamid, nende eluviisid ja kohanimed”.

Janne Saarikivi:

"Saamid on soome-ugri rahvastest kõige põhjapoolsemad. Tavaliselt on saamid tuntud kui põhjapõdrakasvatajad, kuigi saamide kultuur on väga mitmekesine. Kokku on saami keeli kymme ja saamide eluviis on Põhja-Fennoskandia erinevates osades väga varieeruv.

Yheks kõige omapärasemaks saamide ryhmaks on meresaamid, kes elavad Jäämere kallastel. Praegu on meresaamide asuala ebayhtlane ja põhjasaami keele meresaami murrak on säilinud ainult mõnes kylas, mis asuvad yksteisest väga kaugel. Rääkijaid on umbes 600–800 ja keele seis on vilets: ainult vanem põlvkond räägib meresaami murdeid (kuigi põhjapõdrakasvatajate-saamide murded on väga jätkusuutlikud).

Meresaamide kultuur on norralastest ja soomlastest naabritega ysna sarnane: nad ei ole kunagi olnud põhjapõdrakasvatajad, nad on elanud kylades ja tegelnud kala- ja mereloomade pyygi ja vähemal määral ka loomapidamisega.

Loeng tutvustab aastal 2005 tehtud välitööreisi tulemusi, mille vältel ettekandja koos Oulu ylikooli uurija Ante Aikioga pyydis saada ylevaadet põhjasaami keele meresaami murde seisust Goavkejohka – Muorrali (Kokelva – Snöfjordi) ymbruses.

Reisi ajal koguti siiani väga vähe uuritud meresaamide kohanimesid, milles peegelduvad hästi selle etnilise ryhma põhjapõdrakasvatajatest erinevad eluviisid.

Samuti koguti meresaami murde mereloodusega seotuid sõnu, mis on ilma vasteteta teistes soome-ugri keeltes ja isegi teistes saami murretes. Sellise sõnakihi olemasolu lubab järeldada, et saamid on Põhja-Fennoskandia mererannikul sulanud yhte väljasurnud paleoeuroopa rahvastega."

Sissepääs Hõimuklubisse on vaba, kõik huvilised on oodatud.

Maavalla Koda