Rohkem kui poolsada kilomeetrit põhjapolaarjoonest põhja pool tunneb põlismaalasest jahimees Noah Metuq Arktika muutumist. Arktika jäine embus lõdveneb, loomad ja inimesed, kes on sellest kylmast meelevallast sõltuvad, kogevad oma maailma ajaloolist ymbervormimist, vahendab Roheline Värav.
Jääpiir nihkub põhja poole, sellele järgneva kalad. Jääkarud kaotavad saagijahiks vajaliku kandepinna. Hylged, kes enam kandvat jääd ei leia, trygivad saartele, et seal hylgepoegadele elu anda. Arktilistesse kyladesse on ilmunud hirmuäratavad kylalised. Hirmuäratavad seetõttu, et keegi neid seal iial varem kohanud pole – rästad, loorkakud ja herilased.
Kliimamuutus koduõuel
Globaalne kliimamuutus, mida meie tajume peamiselt läbi dokumentide ja teaduslike vaidluste ametliku keele, on igapäevane raske tõik innuiitidele, kes kunagi kylmas Arktikas oma kodu leidsid. Aastatuhandeid karmi kliimat talunud innuiidid peavad möödunud pehmet talve oma ajaloo kõige hullemaks. Mitte ainult elusolevate põlvede ajaloo, vaid rahva kogu suuliselt põlvest-põlve pärandatava ajaloo kestel pole sellist ilma varem nähtud.
Innuiidid näevad muutuste märke kõikjal, elagu nad siis Alaskal, Kanadas, Gröönimaal või Venemaa põhjaosas. Noh Metuq jäi möödunud kuul ilma kalapyygivarustusest rohkem kui 6000 dollari eest. Kallis varustus jäi lihtsalt merepõhja, kui jää, mis innuitide pärimuslike teadmiste kohaselt oleks pidanud veel kolm kuud kestma, ootamatult murdus.
Labradoris õnnestus jahimees Simon Kohlmeisteril päästa jää alla vajumisest oma kallis mootorsaan. Kohlmeister on kindel, et yhel päeval pole Kaug-Põhjas enam yldse lund ning sealsed rahvad ei ole enam need, kes nad on täna.
Polaarööd valgemad, karud näljasemad
Resolute Bay innuiidid imestasid, miks on pime polaaröö heledamaks läinud. Lõpuks said nad aru, et piirkonda jõudnud soojad õhumassid peegeldavad paremini horisondi taga olevat päikest. Õhk on piirkonnas tajutavalt soojemaks muutunud.
Kaduv jää tähendab rohkem näljaseid jääkarusid inimasulate ymber. Hudson Bay Ivujiviki kylas tahtis karu viia minema seitsmeaastase poisi. Lapse ema asus suure loomaga võitlusse, karu paiskas ta kaks korda vastu maad. Laps õnnestus siiski päästa – lähikonnas viibinud kytt lasi looma maha.
Tšukotka innuitid aga puurivad juba kaeve, sest lumevett sealkandis enam ei jätku.
Yllatuslikult on innuiitide rahvapärimuses olemas tulevikuennustused, milles seisab, et ykskord algab Põhjas soe aeg ja kogu senine maailm keeratakse pea peale. Innuiitide omaaegne apokalypsis on praegu, tegeliku kliimamuutuse ajastul, hakanud järjest enam ka teadlasi huvitama.
«Teie nimetate seda kliimamuutuseks, meie nimetame seda lihtsalt hävinguks,» võtab Metuq toimuva lyhidalt ja täpselt kokku.