Käve ildaaigu Võromaa visioonikonvõrendsil ja Põlvan aokirändüspääväl, kos tähüstedi 200 aastat Tarto maa rahwa Näddali-Lehe tegemisest. Mõlõmbal puul kuuli häid mõttit, a kokkovõttõn tekkü tunnõ, et mi ütidse aoluu, keele ja kultuuriga maanukka tahetas millegiperäst katõn tükün hoita.

Põlvan kõnõldi: kae, ku illos – edimäst eestikeelist aolehte tetti Põlvamaal! Mõni ütsik pidi tähtsäs üteldä, et Näddali-Leht oll’ edimäne lõunaeestikiilne leht. Tuud loi Võromaa ja Tartomaa inemise – lõunaeesti keele kõnõlõja. Tuud lehte tetä-es Stalini-aol kaardi pääle joonistõt Põlva rajoonin, a iks Võromaal Põlvan ja Kanepin.

Visioonikonvõrendsil oll’ kuuntüüst naabrimaakundõga juttu külh, a visioonõ tetti iks Võro «rajooni» piiren. Ainukõnõ, kiä kõnõl’ aoluulidsõst Võromaast – katsa võrokiilse kihlkunna Tartomaa külest vallategemisest aastal 1783 – oll’ Vahtsõ-Kuustõst peri ministri Savisaar.

Pall’o oll’ juttu Võromaa umaperäst: kiil, kultuur, kombõ jne. A «unõhtõdi» är, et tuu umaperä om kõigi võrokõisi uma, kiä eläse Võromaa kultuuriruumin – Kanepi, Räpinä, Põlva, Vahtsõliina, Rõugõ, Harglõ, Urvastõ ja Karula kihlkunnan.

Et Setomaad om nii Põlva ku Võro maakunnan ja Vinnemaa käen kah viil, tuu om kõigil teedä. Om kiäki kuulnu Võromaa-Setomaast vai Põlvamaa-Setomaast? Setomaa om iks Setomaa. Et kõnõlda Võromaast ku ütest uma keele- ja kultuuriruumist, ei piä parhillatsit maakundõ är häötämä. A turismitegejil olõsi külh hää kutsu küläliisi Võromaalõ – Munamäele, Vahtsõliina liinamäele, Piusalõ, Varbusõlõ suurõtiimuusõummi, Räpinä paprõvabrikuhe... Üteldä, et «umma kiilt» kõnõldas sildist «Võru maakond» kavvõmbalgi. Ütitsest «uma» as’a ajamisõst olõsi kassu kõigilõ.

Harju Ülle
Uma Lehe päätoimõndaja