«Ennekõike on setukeelne «Taarka» muusikafilm,» yllatab režissöör Hardi Volmer, kes juba aasta pärast talvel loodab alustada stuudios Exitfilm uue mängufilmi «Taarka» võtteid, kirjutas ajaleht SL Õhtuleht.
Filmi põhineb Kauksi ylle kirjutatud näidendile, mida mängiti yliedukalt Ain Mäeotsa lavastuses ja Merle Jäägeriga peaosas mullu suvel Setumaal Vanemuise vabaõhuetendusena.
«Seega on see kyllaltki omapärane etnograafilis-muusikaline film, mida siinmail iidamast-aadamast pole tehtud,» lisab Volmer.
Lugu setu neiu õnnetust elusaatusest
Enda sõnul Volmer ei pelga, et setu asjad ja setukeelne film ei suudaks laiemat vaatajaskonda haarata. «Esiteks, ilmselt tuleb alla eestikeelne tõlge. Pealegi on filmi põhiteemaks yhe inimese põnev ja samas raske elusaatus ning ylemöödunud sajandi lõpu ja eelmise sajandi alguse värvikas setu kylaelu, mida lisaks traagilistele nootidele elustab ka soe nali,» pyyab Volmer kirjeldada filmi yldlaadi.
«Ja kuna filmis on ikka väga palju laulu ja tantsu, nii setu rahvalaulu kui Taarka enda lugusid, siis pyyame need nõtkelt muu ainesega siduda. Mingit estraadikava me kindlasti ei taha teha.»
Juba on Volmer koos Mäeotsaga pannud kirja linaloo laiendatud põhja ning ka eraldi osad filmiks lahti kirjutanud. Nyyd ootab järge näidendi eesti keelde tõlkimine, misjärel kirjutab stsenaariumi kokku Mart Kivastik. Viimaks tõlgitakse tekst taas tagasi setu keelde. Vahepealne eestikeelne osa on režissööri sõnul vajalik ka selleks, et rahastajad saaksid ikka aru, mis looga tegemist.
10 miljonit: lennuk ei tohi lennata, auto sõita
Volmer loodab stuudios Exitfilm valmiva linateose eelarveks vähemalt 10 miljonit krooni. «Kindlasti peaks arvestatama, et tegemist on ajaloolise ainesega. Lennukid ei tohi taevas lennata, tänapäeva autod ei tohi sõita, elektriliine ei tohi kuskil näha olla. See kõik teeb filmi oluliselt kallimaks. Mistõttu ka 10 miljonit on ajaloolise filmi puhul kasin eelarve,» arvab Volmer. «Õnneks rahvarohketes võtetes osalejad riietavad end suuresti kodus,» muigab ta.
Kui põhilised võtted tehakse Setumaal, siis korraks tuleb filmimeestel põigata ka Tallinna ja sealt yle lahe Helsingisse, kus Taarka käis laulmas Soome presidendile. Et filmis figureerib mitu Soome ajaloolist tegelast, kellest yks on tuntud etnograaf Armas Otto Väisänen, loodab Volmer rahavoogusid tulevat põhjanaabriteltki.
yhes soome kunstniku osas soovib Volmer aga näha väga hästi soome keelt oskavat Tiit Pääsukest. «Me tahaks ikka näidata, kuidas päris kunstniku käsi Taarkat maalib,» põhjendab ta.
Filmi peaossa taas Merle Jääger
Kauksi ylle näidendi peategelaseks on kuulus lauluema Taarka, rikkas setu peres kasvanud lauluandekas ja tuline neiu, kelle isa lõi läbi pere kogu vara ning kes hiljem teenis elatist pidudel laulmas käies.
«Selge see, et põhi-Taarkat hakkab mängima Merca,» teab Volmer juba nyyd. «Ent teatrist erinevalt saab ajaloolises filmis näha ka noor-Taarkat ja rauk-Taarkat. Ain tahab, et filmis teeksid kaasa samad inimesed, kes on selle loo teatrilaval juba läbi mängitud. Enamik neist tuleb ka filmi. Samuti kaasame võtetel kohalikke inimesi. Ent kolmandik osatäitjatest on veel lahtine.»
Foto: Merle Jääger läinudsuvises vabaõhulavastuses Taarka osas, SL Õhtuleht