Kas olla võrokõnõ, kas kõnõlda võro kiilt, kas kodokülä nimi piäsi olõma eesti vai võro keele peräne – neo as’a tulõva iks jutus, ku punt Võromaa inemisi kokko saa ja ilmaasjo arotama nakkas.
Ütelt puult om võrokõnõ olla «uhkõ ja hää» – ilda aigu oll’ tuud nätä telemängun «Rooside sõda», kos Haanist peri perekund saatõjuhi võro keele mõistmist pruuvõ ja ka muido tan hää meelega uman keelen kõnõl’.
Tõsõlt puult tulõ õkvalt vaiõlus, ku naatas märgotama, kas külänimi piäsi ammõtligu sildi pääl olõma Mõtsa vai Metsa. Nigu väikene hirm om seen, ku nakkat midägi «ammõtlikku» uma keele perrä parandama. Et äkki põâaeestläse pahandasõ vai nii... Tegeligult om pall’o põâaeestläisi, kiä suurõ huviga uurva, kost nakkas aoluulinõ Võromaa, kuis ütte vai tõist asja võro keelen üldäs jne.
Uma Leht tugõ Sepä Elvi ettepanõkit tansaman man: võisi alostusõs är tähistä vana kihlkunnapiiri suurõmbidõ teie pääl. Sis saava noorõmba inemise kimmüst, määndsen kihlkunnan eläse ja küläliisil om kah hää teedä saia, et Vana-Võromaa saisõ kuun katsast kihlkunnast: Karula, Harglõ, Rõugõ, Vahtsõliina, Räpinä, Põlva, Kanepi ja Urvastõ.
Harju Ülle, päätoimõndaja