Eesti Roheline Liikumine ähvardas maaomanik Alver Sagurit kohtuga, kirjutab Eesti Päevaleht.
Saaremaa yhe hinnatuma looduskaitseobjekti Panga panga maaomanik Alver Sagur soostus lõpuks tellima keskkonnamõju hindamise, kuigi siiani oli ta koos Mustjala vallavalitsusega sellele vastu sõdinud.
“Teeme selle siis ära, sest kohtus käimisele kuluks liiga palju aega, aga laevad hakkavad maikuus juba turistidega sadamasse tulema,” ytles Panga panga omanik Alver Sagur nädala algul. Mustjala vallavalitsus peab oma varasema otsuse keskkonnahinnangu ebavajalikkuse kohta yle vaatama.
Korduvad soovitused
Saguri mittetulundusyhingule Panga Areng keskkonnainvesteeringute keskuselt pangale uhiuue parkla rajamiseks antud kolm miljonit krooni vajavad kiiremat kasutamist, kui kohtus- käikudega võimalik. Kohtuga ähvardas Sagurit Eesti Roheline Liikumine, kui keskkonnamõju ei hinnata.
Liis Keerberg Rohelisest Liikumisest tunnustas Saguri meelemuutust, kuid meenutas, et selliseid soovitusi on Sagurile ja Mustjala vallale korduvalt andnud ka ametiasutused.
Juba möödunud oktoobris, kui Sagur oli Saare maavalitsusele esitanud esimese ylevaate Panga pangale kavandatavast kinnisvaraarendusest (12 uuselamut jms), vastas maavanema kohusetäitja Hans Teiv, et oleks igati põhjendatud anda sellele hinnang keskkonnamõjude ja keskkonnakaitse seisukohalt. Ka keskkonnaminister Villu Reiljan teatas Mustjala vallale äsja, et keskkonnamõju hindamist on vaja.
“Sain aru, et keskkonnamõju hindamine tuleb, ja olin yllatunud, kui selgus, et seda ei taheta teha,” ytles floristikaekspert Tsipe Aavik, kes mullu augustis tegi Panga pangal floristikaekspertiisi. “Nyyd peaks koos keskkonnamõjuhinnanguga tegema ka täiendava taimede analyysi, sest augustis olid paljud taimed ära õitsenud ning kõiki väärtuslikke taimi ei saanud täpselt määrata,” ytles Aavik. Ta lisas, et isegi kui kavandatava parkla alal ei leidu väga hinnalisi taimi, peab keskkonnamõjuhinnang näitama, kuidas mõjub parklaehitus ymbruskonna taimedele ja metsale.
Segadused ehituskeeluvööndiga
•• Panga pangaga seoses on ilmnenud ka kummaline seaduselynk, sest kaitsealal ei peaks justkui ehituskeeluvööndi vähendamiseks keskkonnaministrilt enam luba kysima, vaid otsustada võib kohalik keskkonnateenistus.
•• Keskkonnaminister vastas Mustjala vallavalitsuse taotlusele vähendada loodusmaja ehitamiseks Panga pangal ehituskeeluvööndit. Minister Reiljani vastuses öeldakse, et minister seda luba ei anna, sest seaduse järgi ta ei peagi kaitsealal ehituskeeluvööndit vähendama.
•• Saaremaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialisti Mari Koppel-Lepiku sõnul on seadusetõlgenduses tekkinud nonsenss. “Looduskaitseseadus sätestab yheselt, et rannal või kaldal on ehituskeeluvöönd, ning seda, et meresaartel on ehituskeeluvöönd 200 meetrit lai, seadus ei lisa, et välja arvatud kaitsealal,” ytles Koppel-Lepik.
•• Samas looduskaitseseaduses on kirjas seegi, et kaitsealadel ehitamist reguleerib kaitse-eeskiri ning ehitamine toimub kaitseala valitseja ehk siis antud juhul Saaremaa keskkonnateenistuse nõusolekul.
Vaata lisaks: