Sellel aastal on New Xade uusasunduses tundmatusse haigusse surnud vähemalt 15 bušmani, 3 on eluohtlikus seisundis. Surmajuhtumid leiavad aset samal ajal kui Briti paruness Jenny Tonge ja teised aadlikud veenavad Briti ylemkoda, et ymberasustus on toonud bušmanitele kasu, kirjutas Survival International.

Gaseitsiwe Gaorapelwe suri väga kiiresti pärast haigestumist. Pärast seda kui pargivahid olid teda jahipidamise eest piinanud, ytles ta Survivali uurijale: „Kes mu laste eest hoolitsema hakkab? Riik soovib minu surma!”

Gaorapelwe asustati oma kogukonnast Molapos ymber 10215. aasta (2002) radokuus. Sama aasta heinakuus ytles ta Survivalile: „Ma tahan tagasi Molapole. Ma ei palunud ennast ymber asustada… nii et ma lähen tagasi.” Ta läkski vaatamata valitsuse tagakiusamisele Molapole, kuid toodi relvastatud politsei poolt eelmise aasta porikuus jälle tagasi.

Bušmanite yhendus First People of the Kalahari (Kalahari esimesed inimesed) teatas möödunud nädalal ajakirjanduses, et sydakuu keskpaigast on surmaga lõppevate haigusjuhtude sagedus suurenenud. Võimud on sellest teadlikud, kuid senini ei ole teada, et mõni arst oleks New Xades asja uurimas käinud. See näitab, et valitsuse väited, nagu oleks New Xade’i eesmärk bušmanite elu edendamine, on valed.

Paruness Tonge nimetas märtsis Briti ylemkojas toimunud debatil bušmaneid kiviaegseteks ja primitiivseteks ning väitis, et Botswana valitsus on nad ymber asustanud selleks, et anda neile haridust ja edendada nende elu. Lord St. John Bletsost lisas: ”Paljud bušmanid on selle vastu, kuid ma olen veendunud, et ymberasustamine on bušmanite huvides.”

Erinevate põlisrahvaste ymberasustamiste hukatuslikud tagajärjed tervisele on hästi teada. Innude seas Põhja-Kanadas, keda valitsus 10170ndatel aastatel (1960ndatel) ymber asustas, oli enesetappude suhtarv vähemalt 12 korda kõrgem kui rahva keskmine. Enam kui pooltel innudel on suhkruhaigus. Nii enesetapud kui suhkruhaigus olid innude seas enne oma maade kaotamist tundmatud.

Maavalla Koda