Sii, mis meid, mulke, seob, om kultuur. Nii ka täämbe vällä paiste. Tõine puul, mille pääle eriti Villändi maakonna mulgi presseve, om Mulgimaa administratiivse yhtsuse kysimus. Mia ei ole poliitikamiis, aga nõnda pallu ma iki aru saa, et ega tuu administratiivne yhendemine kerge ole. Tuu om ju nagu riigin riigi tegemine, igavene võitlemine ja kemplemine, kirotas Riidaja miis Ants Taul Sakalas.
Nagu sii Mulgimaa päälinna kysimuski. Sääl oli kohe nätä, et osal mulkel om kyydse oma poole. Lõpuss käänäti tuu värk nalla pääle ärä, aga aru oli saada, et syämen na iki mõtlive seda, mida na nallatoonil vällä ytlive. Karksi miis ytlep, et Karksist saab Mulgimaa päälinn, esi naarab. Abja miis jälle aab tõist juttu.
Mulgimaa esi ei ole kuhugi kadunu. Piiri om ju teedä ja inimese olemen. Nõndasama ku Toomas Kiho ytel, et ku ta lääb Saaremaale, sis ta om Saaremaal ja tal ei tule pähägi mõtelda, kostmaalt sii Saaremaa akas ja kos ta lõpes. Mulgimaa om iki lännu Ummulini vällä.
Kaido Kama, Võru miis:
Ku ma võrukese mätta osast kae, sõs miu teeve setu ja mulgi raasikene kadedass. Ma ei tää, et Võrumaal oless yitski kõrd ollu sellist asja, et kik omavalitsusjuhi Arglast Mehikuurmani oless yte lavva taga kuun istnu.
Ma usu kyll, et administratiivne jaotus om mulgi identiteeti lõhkun. Ma esi elä Võrumaal vastu Valgamaa piiri ja näe egä päe, mis maakonna piir võruksess olemisele tähendep. Sada aastet tagasi Valga maakonda viil es ole. Ku pääle Vabadussõda tõmmati Eesti ja Läti vahele piir, sõs me saime endele Valga linna, aga Valga maakond olli linnast lõuna puul ja jäi kik Lätimaale. Sedäsi sis lõigatigi Valga maakonnass jupp Võrumaad, jupp Tartumaad ja jupp Mulgimaad. Võrukese om Valgamaage kogu aig ädän ollu ja nyid ma näe, et mulgi kah.
(Kaido Kama jutt om tõlgit võru keelest.)