Seisame koos Kedenpä rahvuspargi direktoriga Palukyla hiiemäe jalamil. Mees kõneleb uhkustundega, et Kedenpä (Keava) rahvuspark hoiab ja tutvustab Kesk-Eesti loodust ja ajalugu, kirjutavad Lembi Sepp ja Kristiina Ehin Eesti Päevalehes.
Eesti rahvusparkide võrgustikus on ta leidnud endale ainulaadse koha. Kuulumine Natura linnu- ja looduskaitseala võrgustikku loob turvatunde ning annab majanduslikku toetust. Kedenpä rahvuspark on loodud jääajal tekkinud pinnavormide, rabade ja kaitsealuste liikide ning siinsete pärimuslike looduslike pyhapaikade hoidmiseks.
Mitmekesise maastiku rahvuspargis moodustavad looduslikud rabad, metsad ja rohumaad. Rahvuspargis paiknevad viikingiaja asulakohad, Keava (Kedenpä) linnamägi, Palukyla hiiemägi jt pärimuspaigad ning siin on traditsioonilist rytmi järgiv asustusmuster. Kõige erilisem on hoiul rabade ja Palukyla hiiemäe sihtkaitsevööndites.
Palukyla hiiemäe juhtum 21. sajandi alguses pööras tähelepanu tollastele kitsaskohtadele seadustikus ja kaitsesysteemis. Võib-olla veelgi enam pööras see tähelepanu kitsaskohtadele inimeste eneste teadmistes ja silmaringis. Õnneks läks nii, et kavandatud mäesuusakeskus hiiemäkke lõigatud tõstukisyvendite, tehislumetorustiku ja lasketiiru pyssipaukudega jäi ära. Hiiemäe maayksuse pärimusmaastik säilis oma ajaloolises järjepidevuses. Koos kohalike inimestega tasa ja targu tegutsemine on aga tänaseks andnud hoopis mitmekylgsemaid võimalusi.
Võime selles ise veenduda. Hubane kylastuspunkt võtab vastu kylastajaid. Siin on pesemis- ja riietumisvõimalus tervisesportlastele. Matkaja saab kaasa soovitusi vaatamisväärsuste leidmiseks. Mitmes lähikonna talus pakutakse peremajutust. Haruldane on see, et suusa- ja kelgutamispaigas kylastajate käest raha ei kysita.
Räägime ka kohalike elanikega. Vanadel õuekohtadel asuvates kodudes elavad inimesed on uhked oma koduymbruse loodusele ja ajaloole. Nad möönavad, et loobuda on kyll tulnud nii mõnestki ultramugavusest, kuid neil on selle eest teised väärtused, mida mujalt ei saa. Need inimesed tunnevad traditsioonilist elulaadi ja vanu töövõtteid. Nad on ökoloogiliselt puhta elukorralduse osas eeskujuks mitte ainult Rapla maakonnas ja Eestis, vaid kogu Euroopas. Inimesed on tänu kvaliteetsele internetipysiyhendusele kogu maailmas toimuvaga seotud. Paljudel on just tänu internetile kodus töötamise võimalus. Tulevastele põlvedele aga jäetakse võimalus tunda end osana omakandi elusloodusest.
Edendab kohalikku elu
Ootame põnevusega järgmist Kedenpä rahvuspargi loodus- ja ajalookonverentsi. Sellest on kujunemas traditsioon. Siin uuritakse ajalugu ja loodust nii mikro- kui ka markotasandil. Rahvuspark pakub õpilastele uurimisteemasid, annab neile võimaluse saada oma ala parimate asjatundjate kõrval esinemiskogemust.
Tänu sellele, et Eestis on läbi viidud mitmetahuline looduslike pyhapaikade riiklik programm, millega tehti algust viiekymne aasta eest Eesti hiiemägede hävimise hirmus, on nyydseks olemas tervikpilt Eesti alade sakraalsest maastikust. Looduslike pyhapaikade mõte on saanud mõistetavaks ja nende kaitse on seadusega tagatud.
Muinsuskaitseameti juures töötab pärimusmaastike ekspertnõukogu. Folkloristid, ajaloolased ja uue põlvkonna arheoloogid teevad kõik, et looduslikud pyhapaigad säiliksid. Oleme uhked selle yle, et meil Eestis Rapla maakonnas on osatud hoida ja arendada unikaalset pärimuskultuuri, et see ei ole vähemalt meie eluajal kadunud turbaväljade, tiheasustuse ning mäesuusatõstukite tehiskultuuri alla.
Kohtuotsus Palukyla hiiemäele ja selle kõrvale kavandatava puhke- ja spordikeskuse detail-planeeringu seaduslikkuse kohta langetatakse reedel, 7. mahlakuud.
Pilt: Palukyla hiiemägi, Maavalla Koda.