Kuna riik jättis aasta tagasi kasutamata ostueesõiguse Saaremaa Panga maastikukaitseala ja Natura eelvalikuala ostmiseks, käivad nyyd selle uue omanikuga ägedad looduskaitseteemalised vaidlused, kirjutab Anneli Ammas Eesti Päevalehes.
Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja Raivo Kallas, kes nimetab Panga pangal ligi 25 ha maad omandanud ärimeest Alver Sagurit Panga päästjaks, ytles, et ei mäletagi seda tehingut. Olgugi, et Panga pank on saare olulisemaid ning turistide poolt kylastatumaid loodusmälestisi, kus toimuv on keskkonnateenistuse erilise pilgu all.
Ministeeriumi looduskaitseosakonna nõuniku Tiit Sillaotsa sõnul jõudis notari ärakiri Pärdi kinnistu võõrandamise kohta ministeeriumisse 23. veebruaril 2005. Kiri saadeti vastavalt korrale menetlemiseks maa-ametisse, kus võrreldi tehingu hinda teiste samas piirkonnas toimunud tehingute keskmise hinnaga ja tehti ettepanek ostueesõigust mitte rakendada. Maa-ameti loobuvale otsusele andis lisakindlust see, et kaitseala valitseja – Saaremaa keskkonnateenistus – ei olnud ostueesõigust taotlenud.
Keegi ei mäleta
“Ei ole sellele mõelnudki,” vastas Kallas kysimusele, miks Saaremaa keskkonnateenistus ei teinud katset Pärdi kinnistut riigile osta. “Ma ei oska öelda, miks planeeringutega tegeleja seda ei esitanud,” näitas juhataja hoopis oma alluva peale.
Alluv, maavarade ja keskkonnamõju peaspetsialist Urve Saar ytles, et ta ei mäleta, et oleks selle tehingu dokumente näinud. Ylemuse poolt delikaatsesse olukorda seatud ametnikult pole vaja kysidagi, kas tõesti saab Saare-maal nii hinnatud kohaga ning nii tuntud mehega nagu Sagur tehtud tehing spetsialistil kahe silma vahele jääda.
“Ilmselt taheti Pärdi puhul see ostueesõiguse aeg vaikselt yle elada ning maa Sagurile kätte mängida,” ytles yks kohapealseid olusid tundev Saaremaa ametiisik. Panga päästjaks nimetatud Sagur yritas aga esmalt sinna 12 elamut pysti panna ning keskkonnamõju hindamisest kõrvale hiilida.
Maaosturaha jäi mullu kuhjaga yle
•• Möödunud aastaks oli keskkonnaministeeriumi eelarves riigile maa soetamiseks 50 miljonit krooni.
•• Aasta lõpus kutsus keskkonnaministeerium kaitsealade valitsejaid tegema rohkem ettepanekuid ostueesõiguse kasutamiseks – raha oli yle. Aasta lõpuks oli kulutatud vaid veidi yle kuue miljoni krooni.
•• “Esitasime Hiiumaal eelmisel aastal paarikymnele objektile ostueesõiguse taotluse,” ytles Hiiumaa keskkonnateenistuse juhataja Rein Urman. “Kui näeme, et maa on väärtuslik ega taha, et see spekulatiivsesse käibesse läheb, siis soovitame riigil maa ära osta.” Panga panka pidas Urman kindlasti kaalumisväärseks maatykiks.
•• 2005. aastal kulutas keskkonnaministeerium 17 loodusobjekti ostmiseks kuus miljonit krooni. Kahe eelmise aasta summa oli kokku 6,6 miljonit krooni 24 objekti eest. Hiiumaal kolme suure kaitsealuse maatyki ostuks kulutas riik 3,3 miljonit krooni. Saaremaale kulutas riik samal ajal yle 300 000 krooni. Aktiivseimalt on ostueesõigust kasutatud Läänemaal.