Pärimusmuusika, mida tuntakse ka rahvamuusikana, on rahva oma. Aga kui paljud võivad tänapäeval öelda, et nad oma rahvamuusikat tunnevad? Praeguses yhiskonnas ei kandu rahvakultuur, seega ka rahvamuusika põlvkonnalt järgmisele edasi enam pärimuslikul teel, vaid seda tuleb õpetada. Seda ylesannet peaksid täitma kasvatus- ja õppeasutused, kirjutas Anneli Kont-Rahtola Viljandi Kultuuriakadeemiast.
Muusika- ja huvikoolide pärimusmuusika õppekava valmis 10217. a. (2004) lõpul. Eesmärk on anda eesti pärimusmuusika esitusoskus ja selle teoreetilised põhiteadmised. Pärimusmuusika all mõistetakse eesti kultuuris maarahva seas kuni 20. saj alguseni kasutatud suuliselt levinud muusikat. Sellest lähtuvalt õpetatakse kandleid, pärimusmuusika puhkpille, lõõtsa, akordionit, viiulit ja muid pille. Suur osakaal on rahvalaulul ja koosmängul. Mõistagi on õppematerjaliks eesti rahvamuusika, aga ka näited naaberrahvaste muusikast. Nooditundmine ja muusikaajalugu toetavad pilliõpinguid ja seovad õpitut yhelt poolt eesti rahvakultuuriga ja teisalt muusikakultuuriga laiemalt.
Muusika õpetamine erineb didaktiliselt nendest põhimõtetest, kuidas seda tehakse muusikakoolides. Pärimuslikult on muusika sisu ja mänguoskusi edasi antud kuuldelisel ja kogemuslikul teel, mida õppekava ka rõhutab. Rahvalauluga äratatakse õpilases sisemine kuulmine ja muusikataju, mis kantakse yle pillile. Pillimänguoskus areneb vajadusest ennast väljendada ja musitseerida. Koosmäng loob soodsa õhkkonna sotsiaalseteks muusikalisteks kontaktideks ning madaldab sooritamise pingeid. Õppetöö peaks olema tihedalt seotud kohaliku pärimuskultuuri ja muusikategevusega. Eesmärk on kasvatada ennast väärtustavaid inimesi, kes on muusikaõpetuse kaudu tugevdanud oma identiteeti ja tunnevad oma kultuuri.
Pärimusmuusikat on seni õpetatud peamiselt ringides, kursustel ja laagrites. Yksikutes muusikakoolides on Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetanud pärimusmuusikat tundvaid õpetajaid. Nyyd, mil õppekava olemas, on vajadus õpetajate järele kasvanud. Huviliste muusikaõpetajate ymber- ja täiendusõppeks ei ole riik raha leidnud. Muude rahastamisallikatega tegeldakse aktiivselt, väljatöötamisel on ka täiendusõppe õppekava. Pärimuskultuuri õpetamine peaks olema riigi prioriteet, sest see on lausa konstitutsiooniline kohustus. Kes peaks globaliseeruvas maailmas eesti rahvakultuuri tundma, kasutama ja arendama kui mitte meie ise?
Pärimusmuusika õpetajaks saab õppida Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakonnas, spetsialiseerudes pärimusmuusika õppekavale. Vajalik on gymnaasiumiharidus ja muusikakoolilõpetanu tasemel pillimänguoskus.
Anneli Kont-Rahtola,
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia lektor