07. mahlakuud tegi Tallinna Halduskohus teatavaks oma otsuse Palukyla puhkekeskuse detailplaneeringu osas, milles leidis, et keskuse ehitamine ei riku seadusi ega piira kellegi õigusi.
Raplamaa Kehtna valla kavandatava puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu vaidlustasid 10217. a. (2004) hilissygisel kohalikud elanikud Lembi ja Arvi Sepp ning Aivar Jürisalu. Kõnnumaa maastikukaitseala piiranguvööndisse kavandatavale keskusele heideti ette, et see läheb vastuollu looduskaitseseadusega, rikub kohalike elanike rahu ja kahjustab pyhakohta, samuti on rikutud planeeringu menetlusreegleid.
Otsuse tegemisel võttis kohus aluseks Rapla Keskkonnateenistuse ja Rapla Maavalitsuse seisukohad. Samuti mõjutas otsuse tegemist oluliselt Muinsuskaitseameti peaarheoloogi Ants Krauti kinnitus, et keskuse ehitus ei lähe vastuollu Muinsuskaitseseadusega.
Puhkekeskuse pooldajad ja kohus rõhusid väitele, et Hiie- ja Reevimägi on kaks eraldi mäge ning keskuse ehitised paiknevad vaid Reevimäe yhel nõlval. Seejuures ei võetud arvesse rahvapärimuslikke andmeid ja pärimuseuurijate ning maausuliste väited, mille kohaselt Reevimägi on pyhaks peetava hiiemäe osa, mis on vajalik suuremate usutalituste läbiviimiseks.
Spordi- ja puhkekeskuse ehitust Palukyla hiiemäele toetab Eesti Vabariik. Regionaalsete tervisespordikeskuste programmist on Kultuuriministeerium keskuse projekteerimiseks ja ehitamiseks eraldanud järgmised summad: (2003) 650 000 kr, (2004) 350 000 kr, (2005) 245 826 kr, (2006) 748 235 kr.
Keskuse ehituse ettevalmistamisel on toimunud juba rida seaduserikkumisi nagu näiteks: kaitsealuse mäe yhte nõlva kaevati auk ja ehitati suusasild, mäel tehti osaliselt lageraiet, vee erikasutusloata valmistati kunstlund, raiuti lagedaks ja lõhuti kaitsealuse palukuklase pesad, kaitsealal korraldatakse massiyritusi.
Tõenäoliselt ei piirdu puhkekeskuse planeeringu vaidlustamine esimese astme kohtuga. Apellatsioonikaebuse esitamist on kohalikel elanikel võimalik kaaluda kuni 17. mahlakuu päevani.
Vaata lisaks:
Maavalla Koda