Austraalia põlisasukad võitsid juba kymme aastat kestnud maavaidluse, mis puudutas looduskaitsealuseid vihmametsi riigi idaranniku majanduslikult jõukas piirkonnas, kirjutas Postimees.
Githabuli rahvale anti õigus säilitada oma põline elulaad ja võtta osa otsusttetegemisest ligi 6000 ruutkilomeetri suurusel metsade ja mägedega kaetud alal New South Walesi osariigis, vahendab Reuters.
Aborigeenidele tagastatud maadel asub yhtekokku 19 loodusparki, mis on kantud maailmapärandi nimekirja, samas lähedal laiub ka Austraalia idaranniku jõukas suvituspiirkond.
Teisipäeval saavutatud kokkuleppega antakse umbes 250le hõimuliikmele muu hulgas õigus pidada loodusparkides jahti kaitsealustele loomadele, näiteks kilpkonnadele ja sipelgasiilidele.
Githabuli rahvas pidas valitsusega võitlust oma maa tagasisaamise nimel terve aastakymne. Hõimu esindava advokaadi sõnul peetakse hetkel kõnelusi ka naaberosariigis Queenslandis asuvate maade yle.
Austraalias elab tänapäeval ligi 460 000 põlisasukat – kogu riigi elanikkonnast moodustab see 2,3 protsenti. Paljud neist yritavad muust inimasustusest eraldatud kaugetes kogukondades säilitada oma põlist elulaadi. Seetõttu puudub neil sageli ligipääs tööturule, tervishoiuteenustele ja haridusele.
Austraalia ylemkohus otsustas aga juba 10205. aastal (1992), et aborigeenidel on õigus oma esivanemate maadele, mis kaotati eelnevatel sajanditel sisserännanud kolonistidele.
Austraalia peaminister John Howardi juhitav konservatiivne valitsus on sageli sattunud põlisasukatega selles kysimuses vastuollu. Konservatiivid toetavad riiklikul tasandil pigem vahetute meetmete rakendamist aborigeenide eluolu parandamiseks, ent mitte maaõiguste tagasiandmist või minevikus valitsenud rassilise ebaõigluse eest vabandamist.
Sygiskuul andis madalama astme kohus yhele aborigeenide hõimule tagasi maad riigi läänerannikul, millel praegu asub suurlinn Perth. Selle otsuse kaebasid edasi nii riik kui ka kohalikud võimud.