Eile lõppesid Penuja kylamajas Halliste kihelkonna laste ja noorte rahvakultuuri päevad, millel osalejad proovisid kandlemängu ja laulsid mulgi keeles, kirjutas Sakalas Kristiina Varik.
«Yits, kaits, kolm, neli...» luges tantsuõpetaja Kati Grauberg lastega yheskoos, et vastastantsijale tervituskäe andmine rytmi sassi ei ajaks. Kui yks pisem tydruk suuremat kallistama kippus, tuletas õpetaja meelde: «Mäletad, meil oli kokkulepe, et suuri tydrukuid ei kiusa keset tundi!»
Tants teeb rõõmsaks
Kati Grauberg näitas tantsusamme ka suvises laagris Vana-Karistes.
«Lastele meeldib tantsida, see teeb näod rõõmsaks!» kiitis ta. «Olen neile õpetanud «Oiget ja vasembat», «Kalamiest» ja «Sabatantsu». Võtame läbi ka «Ingliska», et nad näeksid erinevaid tantsujooniseid.»
Penujas harjutati vaba folklooritantsu. «Lavale seatud tantsudes on täpselt ette nähtud näiteks see, kui kõrgele käed tantsides tõsta,» selgitas ta. «Vanasti oli aga vaba valik, kuidas tantsida.»
Kandleõpetaja Aime Reieri ja nelja tydruku päralt oli pillikammer. «Väike õunake peaks peopessa ära mahtuma,» andis Reier nõu, kuidas käsi hoida. Temagi luges numbreid, et noored kandlehuvilised tõmbaksid õigel hetkel sõrmedega yle keelte.
Mõisakyla keskkooli õpilased Eve-Ly Juganson, Lois Õigus ja Karolin Jürise pidasid kandlemängu yheks toredamaks tegevuseks.
Kannel hakkas meeldima
12-aastane Lois ytles, et kannelt oli lahe mängida. «Käeasendeid oli kerge õppida ja hästi ilus hääl tuli,» lausus ta.
10-aastane Karolin lisas, et õpetaja oli tore. «Tahaksin edaspidigi kannelt mängida.»
Eve-Lyle meeldis ka Alli Laande keelekammer, kus sai Mulgi murret õppida. «Sai palju nalja ja uusi asju teada,» sõnas tydruk. «Mulle meeldib see keel, see on hästi põnev.»
Eve-Ly kuulis Mulgi murdest eesti keele tunnis, kus õpetaja selles mõne sõna õpetas. «Seejärel läksin Mõisakyla kultuurimajja mulgi keele ringi,» lisas tydruk. Ta on seal õppinud koos Loise ja Karoliniga.
Karolinile ostis ema mulgikeelse lasteraamatu, kuhu olid lugusid kirjutanud Mõisakyla lapsed. «Võib-olla kirjutan mina ka edaspidi midagi.»
Mõni sõna mulgi keelt
Mulgi keele edendaja Alli Laande usub, et lapsed ei õpiks seda vastu tahtmist. «Esimest korda laagrisse tulnud lastest enamikule on see keel võõras,» nentis Laande. «Kui laps kuuleb kodus ainult kirjakeelt, on tal murret päris raske mõista.»
Kedagi ei tohiks õpetaja sõnul murdes kõnelema sundida, kyll aga võiks iga Mulgimaa laps sellest teada. «See on auasi, et laps teab: mulgi keel pole mingi vigane võru keel,» toonitas Laande. «Kel on rohkem huvi, õppab selle ära.»
Laagri korraldaja Triinu Menning ytles, et osalema pääsesid kõik lapsed, kes selleks soovi olid avaldanud.
«Õpitoad on samad nagu eelmises neljas laagris, sest palju midagi uut välja ei mõtle,» lausus Menning. «Seekord pole käsitöö õpituba, kuid vildikott on nurgas ja kui paus tekib, saab viltimist proovida.»
Varem on laagrit korraldatud Kosksillal ja Vana-Karistes. «Valisime Penuja, et lastel oleks huvitavam ja nad näeksid kohti, kuhu pole seni juhtunud,» põhjendas korraldaja. Eile tegi Penujas lastele ringkäigu Kalle Gaston, kes kõneles kyla ajaloost.
Julgem kõnelda
Korraldaja sõnul pruugivad õpetajad laagris omakeskis ja lastega kõneldes järjest rohkem mulgi keelt.
«Oleme ennegi niisuguse otsuse vastu võtnud, aga seni on hirm peale tulnud, kas ikka oskame nii hästi,» rääkis ta. «Arvan, et lapsed ei hakka nii pea murdes kõnelema, aga laager annab neile teatud pagasi.»
Laagris õpitu põhjal valmistasid grupid juhendajate abil etteasted, mida saaks koolis või mõnel yritusel esitada.
LAAGER
Penuja kylamajas olid eile ja yleeile viiendad Halliste kihelkonna laste ja noorte rahvakultuuri päevad, mida korraldasid Triinu Menning ja Terje Jaakson Abjast. Õppima oli tulnud 29 last. 6—15-aastased osalejad olid pärit Vana-Karistelt, Hallistest ja Mõisakylast.
Allikas: korraldajad